ma olen mänginud/demmanud mängu kus on väga kergest väga raskeni:
kerge - kõik saadi hõlpsalt kätte. teati mis koll vastaseks tuleb ja mis ta tugevused nõrkused on. npc-d olid abivalmid. raha ja kogemust tuli. mängijad olid väga tugevad. hp-d kõrged. statid kõrged.. jne. "paradiis"
kokkuvõte: oli lõbus, aga ära tüütas. oleks tahtnud raskemat sealt edasi.
raske: mängijad olid mängu algul 0-level orjad. 1d4 hpd- kusjuures enamusel oli 1. raha oli vääga raske saada - 1 hõbe oli juba mõnus raha. kõige kõvem npc oli level2. paljud inimesed olid umbusklikud ja vaenulikud. PCd sattusid pahandustesse ja pidid põgenema ühesty asulast teise. statid olid 3d6 natural.
kekmine modifier oli alla 0. mäng oli pikk. selle lõpuks sai 1. tegelane apprentince-leveliks. ja lisaks. tegelased olid ainult inimesed. neil oli mingi 6 skillpointi keskmiselt. 0 feat-i, maagiaga nad kokku ei puutunud.
parim relv mis neil oli, oli kas puuhalg või kaigas. parm relv mida nad eemalt nägid oli shortsword. parim relv, mille vastu nad 1 korra kaklesid, oli dagger. parim turvis mida nad nägid oli leather.
raud oli haruldane ja kallis. puskar oli salakaup.
kui kõrtsikakluseks läks, siis me korrutasime hp-d 10ga. et subduali niisama rusikast oleks kannatanud 10x rohkem. selle reegli järgi, kui rusikas tegi 1-3 + str, siis dagger tehi 10, 20, 30, 40 päris vigastusi.
rusikavõitlused tegi see palju pingelisemaks ja põnevamaks.
Kokkuvõte: väga lahe ja inspireeriv mäng. tegelased ei ole surnud. tahaks jätkata kunagi seda.
Boonus. ja kui tegelased on kunagi level 2 siis nad on selle üle vääga uhked ja õnnelikud. ja nad teavad et nad on pika tee käinud ja tugevad. ja neid tuntakse. kas siis hea või halvaga. siiski. nad ei hakka vastu, kui neile tuleb vastu mitu vaenulikku tüüpi. nad pigem põgenevad.
ehk siis lõppkokkuvõte. lihtne ja suure särina ja vilkumisega mäng on küll lõbus ja mõnus, aga mingi hetk, kui on võimalik palju erinevaid stiile võrrelda, siis võib hakkata meeldima sellina raskem mäng. kus oma tegude eest on vaja vastutada. ja lõplik surm on reaalne variant, kui mõistust ei kasuta. ja kus probleemide lahendamiseks tuleb kaaluda sõnu kasutada relva asemel