Ebaõnne võib 1 veeretamisel olla mitmesugust, aga jah, midagi tavaliselt ikka juhtub. Mõned näited:
Kuulmise käkk (nagu Higgins 1 veeretamist nimetab) - näiteks selline konkreetne juhus, kus tegelane kuulas kahe npc jutuajamist pealt ning sai aru, et üks neist andis teisele korralduse ta hoiatamata tappa. Tegelikult käis jutt hoopis kellestki hoopis muust, aga paranoia missugune.
Või kuuleb tegelane jutuajamisest üksikuid sõnu, mis tema kõrvu jõuavad sarnase kõla, kuid hoopis teise tähendusega (jälitama -> välistama, maksma -> matma).
Märkamise käkk - jääb silma mingi kahtlane tegelane (hoopis mitte see, keda oleks märkama pidanud). Või jääb märkamata, kuidas tüüp, keda parasjagu jälitad, on nurga taga ümber pööranud ning põrkate kokku... Või peab tegelane metsas vaenlase luurajat põdraks või metsseaks.
Hiilimise käkk - minu enda tegelasega on juhtunud käkk, kui ta jälitas nähtamatuna üht võimsat võlurit. Piiga muutus oma nähtamatusloitsule lootes hooletuks, komistas tänaval ja lendas täies pikkuses kõhuli, nii et tolmupilveke üles kerkis. Müra ja pilveke reetsid ta asukoha ja olemasolu - ning ma parem ei kirjelda, mis edasi juhtus
Infokogumise käkk - ega siis kõik kõrvaltegelased alati õigust räägi, tõest infot valda või asjadest õigesti aru saa
+10/-10 on tegelikult hea idee...