Evil ei tähenda pelgalt külade põletamist ja rüüstamist, on ka palju peenemaid võimalusi selle väljmängimiseks. Seda esiteks.
Teiseks, on Sul nüüd valida kahe põhimõttelise lähenemise vahel - kas püüda (jumala nimel ja abil) endist olukorda taastada või mängida läbi "ärkamine".
Esimesel juhul oleks ilmselt tegemist vapra jumalasulase võitlusega eneses peituva ja pead tõstva kurjusega. "Ärkamise" puhul jällegi näiteks võiks võigast naeru lastes sümboli tagurpidi kaela riputada ja oma uut Tõelist Isandat otsima asuda.
DM-iga läbirääkimiste teema - lahendus sõltub Sinu enda meelelaadist, kaaslastest ja maailmast.
PS. Ja üleüldse, kontrollige järele - ka ametlikes kirjeldustes lubavad guud usundid üpris sageli iivleid preestreid. Kohati võib heast-kurjast olulisem olla telg kaos-tasakaal-kord.
PPS. Ise olen sarnase olukorra lahendanud ühel juhtumil nii, et persoon kasutas head usundit edaspidi lihtsalt kattevarjuna. Paljud spellid ju kattuvad ja ega kaasmängijad ei pruugigi tähele panna, et mõningaid asju see mees enam ei tee. Oluline ei ole mitte rüü mida tegelane kannab, vaid asi mida seal rüü sees tehakse ja mõeldakse. Ravijooki näiteks saab ju ka lihtsalt osta.
Mu kunagistele kaasmängijatele oli see päris räme üllatus, kui ülimalt õilis, abivalmis ja leebe Pelori preester osutus surnumanajaks. Vaid üks neist sai selle enne teisi teada (kui ma talle kuristiku põhjas nelja silma all "arstiabi" andsin ja selle käigus ta tegelase elusalt balsameerisin). Aga kahjuks viisid nad mu pühamehe pärast üht ebaõnnestunud lahingut Pelori templisse ülestõsta ja see lõppes kohutava skandaali ning tegelase lõpliku hävinemisega.