Dragon.ee foorum

Tervist!

Ei tea väga kuhu seda postitust teha, niisiis otsustasin selle koha kasuks. Mind huvitab kas Tallinnas on mingi strateegiamängude mängimise klubi/õhtud vms. kah olemas. Endal olemas Tide Of Iron, A&A ja A&A Europe.

See käib kenasti lauamängude foorumisse muidu.

Minuteada on Tallinnas paar "igasuguste asjade" mängijate punti ja Ludo lauamängupoes/klubis ehk kah mingeid huvilisi. Päris puhtast strateegiasuunitlusega seltskonnast ma kuulnud ei ole...

Ma arvan, et strateegiamängud ei piirdu üksnes sõjamängudega nagu A&A või ToI, vaid sinna mahuvad ka suur hulk eurokaid ja muid lauamänge. Kindlasti on Tallinnas seltskondi, kes mängiva A&A jms, aga oletan, et neid on oluliselt vähem kui eurokate mängijaid, peamiselt sellepärast, et sõjamängud kipuvad kaua aega võtma. Ma ei ole kuulnud, et Ludo klubis oleks suuri sõjamänge mängitud. Otseselt mingit sõjamängurite klubi minu teada pole: on lihtsalt seltskonnad , kes selliseid mänge aega-ajalt mängivad.

Saad täpsustada mis mängud on eurokad?

Eurokad (teatava vastandina ameriträshile nagu ToI) on suhteliselt lühikese mänguajaga (kuni kolm tundi) ja pigem lihtsate reeglitega mängud (lihtsad reeglid ja abstraktsed komponendid nagu kuubikud ei tähenda, et mäng oleks igav). Nt: Katani Asustajad, Modern Art, Blue Moon City, Agricola, Tigirs&Euphrates

Soovitan ka lugeda seda teemat

Ise olen endale väljamaalt soetanud ""-e lauamängu. Tegemist on WW2, idarinde temaatilise sõjamänguga. Netis on sellele reeglid olemas ning ZunTzu platvormil saab seda ka arvutiga üle võrgu teise mängija vastu mängida. Kel huvi on seda proovida, andku teada.

CoH on napi kogemuse põhjal väga hea süsteem. Olen mänginud neli mängu selle süsteemi või seeria esimesest osast: Awakening of the Bear (teisi osi pole veel välja antud). Väga hea
mulje jättis. Erinevalt enamikust seda tüüpi mängudest on reeglid suhteliselt lihtsalt hoomatavad ja mäng dünaamiline. Kahjuks küll on stsenaarium, mida proovisin, ilmselgelt tasakaalustamata: venelastel pole praktiliselt mingit lootust võita.

CoHi tsenaariumites on jah vähesel määral kas ühel või teisel poolel alguses soodsamad tingimused. Probleemi mina selles aga absoluutselt ei näe, kuna kuigi mäng lähtub nutikast strateegiast, on seal ka omajagu õnne mängus - nii nagu ka päris elus/võitluses. Seda siis loomulikult täringute viskamise puhul, kus viletsa õnne korral eelist omava mängija initsiatiiv vastupidiseks keeratakse. Väitele "venelastel pole praktiliselt mingit lootust võita" räägiks natuke omast kogemusest, kus mängisin üle võrgu ühe kogenud sõjamänguriga (lemmik mänguks ASL). Ogu ka ära öeldud, et ma ei kahtle selles, et vähese mängupraktika tõttu olen ma pehmelt öeldes nõrk vastane. Esimest ja teist tsenaariumit mängides sain ma mõlemad korrad loosi tahtel sakslasi mängida. Mõlemad missioonid kaotasin, kus võidupunkte suutsin koguda umbes 20% sellest, mis tema - ehk siis hale lutti saamine.

Kes minuga seda võrgus viitsib proovida, andku teada. Online versiooniga tutvu siin: .

Mina näen tasakaalustamata stsenaariumites suurt probleemi. Mäng peaks ikka nii olema üles ehitatud, et enam-vähem võrdse õnne ja võrdse oskuse korral on mõlemal poolel võrdsed võiduvõimalused. Oletan, et stsenaarium, mida mängisin oli teine (see kus sakslaste jalavägi tungib külla, mille ainsas kivimajas asub venelaste tugipunkt) Loomulikult pole sakslased selles stsenaariumis võitmatud. Olen kõrvalt näinud, kuidas nad kaotavad, aga seda üksnes põhjusel, et nad üritasid tuimalt peale joosta ja halb õnn oli ka. Oskusliku mängu ja normaalse õnne korral pole minu arvates venelastel võidulootust. Aga mine tea, äkki jäi mängides mõni oluline reegel märkamata...

Jutt ei käi sellest, et mõlemal poolel on täpselt sama palju ja sama tugevaid üksusi jne. Jutt käib sellest, et võidu või kaotuse arvestamisel on poolte suhtelist tugevust arvesse võetud. Nt selliselt, et venelased saavad küll peksa, kuid stsenaariumi võiduks on sakslastel vaja venelastele anda väga rängalt peksa. Selles konkreetses stsenaariumis saavad mõlemad pooled punkti iga vastase üksuse hunnikuse löömise eest (kuigi sakslased võiksid taskaalustamiseks saada nt punkti iga kahe hunnikuse löödud vene üksuse pealt) ja teatud kohtade kontrolli eest, kusjuures venelastel on selliseid kohti üks, kuid sakslastel kaks (taskaalustamiseks võiks olla üks) jne.