Taaskehastuse teemadel

[Mimic]

1) Internetti võib lugeda, aga Absoluutse Tõestusena (tm) välja toomiseks pole see kõikse õigem meedium

Punkt 1 tõestuseks:

2) Vähemalt 13. sajandist edasi on nahkturvist päris palju, täpsemalt cuir bouilli, ehk keedetud (kuumpargitud, kuumvahatöödeldud, see, mis täpselt, on pisut lahtine, igastahes kõvastatud) nahk. Käed-jalad, ka kehaturvised. Üht-teist väiksemat on säilinud ka, kahtlusaluseid pilte/hauamonumente samas kordades rohkem, samuti on kirjeldusi (esimese asjana tuleb meelde pisut hilisem Kuningas Rene Turniirireeglite raamat, ~1460).

3) Lihtnahast turvise kohta on tõesti raske midagi öelda, nahk nahana ei oma väga suurt kaitseväärtust testcuttimise järgi otsustades, karvaga väljaspoole põderi/metsasiga nahk samas juba päris hea.

Parimat,
Mimic

[Alari]

[Wahuric of Aestgard]

[Mimic]

[Wahuric of Aestgard]

Lugu samast plaatvestist
http://www.geocities.com/kaganate/tana.html

[Wahuric of Aestgard]

Kuidas ääristada 14.sajandi copi? Kas järgmisel lingil olev info on pädev?
http://www.damehelen.com/sewing/facings.html

[chloe]

Minuni jõudsid jutud, et Tarbatu talvel väga trenni ei tee, sest pole ruume. Kultuuritehases käivad koos svammijunnidega võitlejad ja kui kõlbab viibida nendega ühes ruumis, siis võivad ka muinasvõitlejad seal vabalt kohal käia ja oma asja teha.
Tartu Kultuuritehase trenniaegadel on paar tingmust: osavõtutasu 25 kr kord või 150 kr kuus. Tuleb tasuda trenni esimesel nädalal Oskari kätte, kes seal VG-dega madistab. Kultuuritehas tahab ka püsti püsida.
Teine tingimus on, et kõik, kes seal käivad, teevad rahulikult ja viisakalt trenni ning ei oma teiste trenniliste suhtes üleolevat suhtumist.

Kui lähete, helistage ette Oskarile 53 456 626.

Trenniajad: Esmaspäev ja kolmapäev 17.00- 18.30.

[Wahuric of Aestgard]

Soovin arvamusi selle esimese kiivri kohta( kas on autentne , mis sajand jen.)
http://mediaephile.com/forum/cgi-bin/ya ... 1212572361

[Bernard]

On küll, vahemik 12-15 saj. sõltuvalt piirkonnast.

[Wahuric of Aestgard]

[Lõvi]

Sellest kiivrist on palju räägitud ja suht palju spetsialiste arvab, et see oli tavaline normanni kiiver, millele 19. sajandi vulgaarsed muuseumitöötajad lisasid lambist bacineti jalaväele mõeldud ( pole säilinud selliseid elemente, aga piltidel võib kohata küll) nasaalvisiiri ja puurisid alumisee brigantiini "rekonstruktsiooni".
Nimelt bacinetile kinnitati (kui oli vaja, kanti ka ilma) rõngaskudet spetsiaalse rihma/traadi abil. Aga noh, Wahuric, ma ikka soovitaks teraskübarat, mugavam teha ja kanda ja vähem kahtlase värgi kasutamist.

[Batu]

[Bernard]

Ota mis Mäesalu tõesti ütles, et 13. sajandiks polnud venemaal veel ambe kasutatud? Ei tahaks hästi uskuda, äkki mõistsid valesti.

"Ette" on suhteline mõiste. Kuna venelased ambe väga palju ei kasutanud siis tehnoloogiliselt võisid 13. saj. Saksa ambude Eesti koopiad paremad olla küll.

Ammul ja ammul on väga suur vahe. Umbes sama nagu tulirelva kohta "püss" öelda ja eeldada, et see nüüd võttiski kõik kokku.

---

1240'ndaks aastaks kui Kiiev Mongolite rünnakute all langes ja venemaa vürstiriikideks lagunes oli Novgorodis üksjagu ambe ja ammunooli (täpseid arve ei oska peast kahjuks öelda). Kõige rohkem kasutaski ambe Novgorodi vürstiriik (mis on ka mõistetav kuna see on lääne-euroopale kõige lähemal). Asjaga lähemalt tutvumiseks soovitan esmalt seda piirkonda.

[Batu]

Vot, kui ma praegu mõtlema hakkan, siis see asi, mille eestlased enne kasutusele võtsid oli hoopis kiviheitemasin.

[Wahuric of Aestgard]

Sõjakübar näokaitsega

Malend 13. saj. esimene pool
http://smhospital.fatal.ru/HISTORY/helm ... _11big.jpg

Holkami Piibel 14.saj. esimene pool
http://books.google.com/books?id=5UkXTX ... ry_r&cad=0