Hügieen muinasajal

[lemmu tabelin]

LEHELIS


Materjal

Lehtpuutuhk ja kuum vesi; soovi korral ka riidest kott tuha keetmiseks või hõre riie lehelise kurnamiseks

Tegemine

Lehelise tegemiseks sõeluti tuhast välja söed ja sõmerad tükid ning kallati tuhale peale kuuma vett või pandi see koos kotiga patta keema. Seejärel jäeti tuha ja vee segu seisma - jahtuma ning selginema. Jahtunud lehelis võidi kurnata läbi hõreda riide. Kui ei kurnatud, võeti kasutusele ainult vedelik põhja settinud tuha pealt. Lehelist tehti ainult külmast tuhast, sest arvati, et kuumast tuhast valmistatud lehelis teeb pesu pesemise ajal käed kibedaks. Pesemiseks võeti soojendatud lehelist veega pooleks. Seebilehelis pidi olema nii kange, et sellesse asetatud kanamuna põhja ei vajunud.

Selle jaoss akati eelmisel päeval lipet tegema. Olli vaja hääd puutuhka. Pidi olema lehtpuu tuhk. Kuusepuu tuhk oli kerge ja tolmune. Lipetegemine oli ka oma ette kunss. Ku kuivale tuhale panti pääle mitte peris kiib vesi, siss lipe ess selgu ära. Ku panti peris kiib vesi, siss võts käe katik ku palanes. Ku tuhk tetti enne külmaveega niiskes ja panti pääle peris kiib vesi. Lipe selgusi ruttu ja es palule ka. Ku tuhk oli ära autet ja jahtunu, panti pääle peris külma vett. Nõnda mitu kõrda ku lipet vaja ole.

Karksi, 1973

ERM

[paljasjalgne]

[Irve]

Mis nad ikka tegid... Panid mingi riidelapi ilusti alla ja pesid neid siis pärast ja riputasid aeda kuivama.

[Zeek]

Naiste koha pealt..... ärgem unustagem, et veel mitte väga ammu oli naine suure osa oma viljakast east kas siis rase või imetav ema. Lapsi sündis nii palju kui naine jõudis/jaksas/suutis kanda. Eks suremus oli ka suur. Seda arvesse võttes tuleb märkida, et ega neid kuupuhastusi naisel tõenäoliselt kuigi sageli/palju ei olnud (mõni üksik ehk nooruses ja võib-olla veel mõni üksik laste vahepeal). Eriti võrreldes tänapäevaga. Ja eks naised ole alati leidlikud olnud (ammuks siis need tänapäevased hügieenisidemed tulid...siiamaile näiteks alles vaevalt paarkümmend aastat tagasi). Kusagilt olla arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud naisterahva vastavasisuline abinõu, üsnagi iidvana (täpsemat dateeringut ei mäleta kuid kas mitte pronksiaegne?), mis vist rihmadekombot ja sammalt sisaldas. Lisaks olla veel etnograafilisel ajalgi paksu tagumikuga seelikud (selja peal lappes vaipseelik näiteks) abiks olnud. Etnograafilise aja kohta oskab ehk mõni selle teemaga rohkem kursis olija enamat kosta et mis ja kas ja kuidas...

P.S. Naise viljakus on alati teemaks olnud. Ka läbi etnograafilise aja jookseb pidev punane lõng teemal kuidas peamised ehtekandjad ikka viljakas eas naised olid ning lapsed ja vanamutid suisa ilma eheteta või siis väga minimaalselt ehituna ringi tatsasid...

[Bernard]

Muinas-/viikingiajast on kõvasti leitud habemenuge, kamme ja pintsette (karvade kakkumiseks ilmselt mõeldud - väiksuse järgi otsustades) siis arvata võib, et vähemalt mehed (põhiliselt leitud meestematustest) enda karvkatte eest ikka jõudsat hoolt kandsid ning lakad ja sabad läikisid kenasti.

Muu kraami osas (nagu saunad, seebid ja lõhnaõlid) jääb kõik hüpoteesi ja KNSR (KeegiNaineSaunasRääkis) teadete tasemele ei saa kindlalt ei poolt ega vastu väita. Minuteada kümblustünne leitud pole ja otseselt saunaks pole keegi oma leitud eluasemekohti kaa nimetanud.

Samas higise kehaga kümblemine (kasvõi suvalises veekogus) on iseenesest juba nii nauditav tegevus, et vaevalt keegi seda võimalust kasutamata jättis. Täiesti isiklik arvamus on, et ju ikka veega veidi rohkem kokku puututi kui ainult tugeva vihma korral.

[aatomik]

Aga kas keegi oskab ka suuhügieeni kohta midagi kosta? Seda ma tean, et ega hambad inimeselt just liialt kaua suus ei püsinud aga millega neid hooldati või vanemas peas asendati (kui asendati)?

[arlis]

[Bernard]

Vat suuhügieeni kohta saab öelda küll, sest hambaid ikka leiab (samuti toidulauda puutuvaid esemeid/luid) - Eesti pinnas on väga väga soodne luude säilimiseks.

Meie esivanemate toidulaud oli üsna kõrge kalorlusega ning hammastest oli neil suhteliselt suva, hambaleiud võib kokku võtta ühe sõnaga - GIGAKAARIES. Sellele lisaks ka põletikulised ja vähem põletikulised märgid suud puudutavatel luudel.

Arvata võib, et suuhügieeniga keegi eriti vaeva näha ei viitsinud.

[tank]

[Lõvi]

[sippo]

Minu vanaema teadis rääkida vaigu närimise kombest. Olen proovinud, toimib. Aga väga mõnus ikka pole, näts on etem

[Formendil]

Söega hõõrumist ei võidud kasutada? Peaks nagu imema mustust mingil määral.

[Telc]

Ei viitsinud põhjalikumalt otsida, et targematele allikatele tugevalt viidata võiks, ent seebikivi (NaOH) on peris vana asi ja ju tabati ka see ära, mis selle rasvadega reageerimisel saab.
Wikipedia: Soap production

Sodium hydroxide was traditionally used in soap making (cold process soap, saponification). The Arabs began producing soap in this way in the 7th century, and the same basic process is used today.

[Bernard]

Sõbrad - selle üle kas seep Eesti muinasajal olemas oli või mitte pole nagu väga mõtet arutleda - muidugi oli.

Iseasi kas seda siinamail valmistati/kasutati. Seebi keetmine jätab nõudele väga iseloomulikud jäägid ja minuteada siin mail sääraseid nõusid pole leitud (aga minu teadmised mitte-sõjanduse vallas on kesised, seega võin eksida) - või siis vähemalt pole suuremat lärmi nende pärast tehtud.

---

Ise on seepi äärmiselt lihtne valmistada, nõuab tahet ja pealehakkamist, kohta vabas looduses (kus saab tuld teha) ning kuumakindlaid anumaid, millest väga kahju pole. Täpsemalt teemasse laskuda pole siin mõtet - internet on seebitegemise õpetusi täis ja protsess pole milleniumide jooksul muutunud.

[Lõvi]

Äkki siinmail võidi kasutada Blendamedi a la Aafrika? Et siis lehmasõnnikuga hambaid hõõruda...