Tera hooldus, korrastamine, vahendid.

[Ocazy]

See ei ole nüüd ilmselt päris teemaase, aga ma pakun, et relvatööstus ei läinud uute võimalustega kaasa vaid oli hoopis nende uute võimaluste tekkimise põhjus. Relvatööstus on ikka alati esirinnas olnud.

[UL]

[Ocazy]

Ma nüüd ei saa täpselt aru, mis need tulirelvad siia puutuvad?
Jutt on terast!

[Xan]

Ma tegelikult pidasin silmas 9-11 ja 13-14 sajandit. Ehk siis neid ajavahemikke, mida justkui taaskehastavad esimest viikingi- ja muinaseesti- klubid ja teist lonkava hundi koda. Minu arusaamist mööda põhierinevus selles, et esimeste võitlustehnika on suunatud peamiselt jämedate kodarluude purustamisele ja teiste oma juba ka lõike- ja torkehaavade tekitamisele. Mõõga konkreetne erinevus on esimeste poolt kasutatav laia tera ja laia soonega ning suhteliselt väikese või pea olematu crossguardiga mõõk, teistel juba ka torgeteks mõeldud kitsama tera ja kitsa soonega relv, millel on juba ka libamisi pareerimiseks sobiv crossguard.

Samas see on puhtalt minu isiklik arusaam, siit-sealt kogutud infokildude ja mõne purunemas nähtud tera põhjal kujunenud. Võib vabalt ekslik olla ja mingit tõsiseltvõetavat tõestust sellele tuua ma ei üritagi.

PS. Ma oskan selle enda jaoks ka turviste arenguga siduda, aga see on samasugune peamiselt iseomatarkusest arusaam. Ehk siis suht spekulatiivne.

PPS. lahingusse minnes mina võtaks üldse pikk-kirve.

[Mimic]

Xan, kui vähegi inglise keel arusaadav on, võta Oakeshotti "Archaeology of weapons" ette, kui selline asi huvitab. Osad vaatepunktid seal raamatus praeguseks väga vananenud, aga annab hea põhja edasimõtlemiseks alla. Praegused väited paistavad sul kujundatud pigem ilukirjanduse põhjal, sest 13. sajandi mõõgast on 9. sajandi mõõk reeglina pigem kergem Ja rapiiri moodi torgetele põhineva võitluse jaoks pole neist kumbki mõeldud, kuigi, tõsi, 14. sajandi jooksul asendub soon mõõgateral tasapisi "ridge"ga (hari ? ei teagi eestikeelset terminit), muutmaks tera jäigemaks, et saaks seda kasutada raskematel torgetel, aga kindlasti ei põhine ka siis veel võitlemine torgetel. Vihjeid annavad koodsõnad "fiore" ja "talhoffer" näiteks.
Ja minu teadmus mõõkadest ei piirdu Huntide põhiajastuga, me tegeleme ka muinasajas ringisurkimisega, samuti kipub üht-teist külge jääma koolist, nimelt olen ma vanas eas veel ette võtnud ülikooli arheoloogia teemadel. Seega julgen väita, et tean üht-teist (ehk natukene, kindlasti mitte kõike, eestis on 3-4 meest, kes võivad väita, et nad rohkem kui natukene muinas- ja keskaja relvadest teavad, siin foorumis pole nendest keskit mu teada) relvadest alates viikingiajast, lõpetades tulirelvaajastu algusega (natuke olen nuusutanud ka hilisemat, aga põhihuvi jääb nimetatud ajavahemikku).

Parimat,
Mimic

[Xan]

Ega ma pidanudki rapiirimoodi torkimist silmas Ja ma ei tahtnudki midagi väita tegelikult. Lihtsalt oma arusaama väljendada. Aga ma olen tegelikult juba öelnud, mis ma öelda tahtsin ja mu eesmärk ei olnud kellegiga väitlusse laskuda. Selle raamatu loen läbi, tänud.

[Bernard]

Sekundeerin Turmakolli - uuesti asju kordama ei hakka, mees teab millest räägib!

Lapiti või mitte on koolkondade erinevus - mimic ja alari kuuluvad ühte koolkonda, mina ja turmakoll teise.

Sealt edasi on kõik tõlgendamise küsimus ja seega puhtalt teoreetiline. Allikad ei anna siin õigust kummalegi poolele.

[KEK]

[Bernard]

Ega siin teab mis imepärast asja kaasa võtta ju polnud. Tead isegi seda mida saab ja mida ei saa kättejuhtuvate vahenditega teha üsna hästi ju.

Luisukive on haudadest leitud küll. Samuti näiteks märgib hilisemal ajal Teutoonide ordu Marienburgi ametiraamat ära luisukivide ja kivikottide tellimuse.

Elik spetsiaalsed kotid ja spetsiaalsed kivid mis ordu võtilejatele vendadele välja jagati. Numbreid ja kirjeldust vaadates on üsna selge, et samu kive kasutati pea kõigi terariistade (nooleotsast, mõõgani) teritamiseks ning pea igal mehel oli see olemas.

Sama allikas märgib ka mingeid lambanahast/villast (raske aru saada kumb) lappe mis relvadega kaasas käisid. Nende abil õlitati/poleeriti terasid, õli eraldi välja toodud pole. Ilmselt tehti lapp õliga kokku ja hoiti niimodi lihtsalt nutsakus.

***

Eraldi tooksin siinkohal välja muistise liigi nimega "mõõgaterituskivi". Neid on päris palju leitud Soomest aga ka mujal skandinaavias. Tegemist on suure kiviga mille peal on ilmselged relva teritusjäljed (sügavad lõikejälje sarnansed vaod - tegemist just mitte peenterituse vaid "sakkide" välja nühkimisega).

Seega arvata võib, et kui seltskond kusagil peatus ja oli vaja terad kapitaalsemalt sirgeks lükata, otsiti lähem suur ja sobiv kivi, nühiti sakid vastu seda välja ja siis aeti väiksema kiviga tera uuesti vahedaks.


Siit üks lugu. Kaevamistel mis toimuvad metsas on kirves hädavajalik tööriist - puude juured on tihti tõsiseks takistusesk muistisele ligi pääsemiseks. Asja muudab hulluks see, et lisaks juurte suurele kõvadusele on meie pind nii kivine, et pärast paari päeva tööd, näeb kirves välja nagu saag.

Keava linnamäe kaevamistel ajasin oma kätega ühe kirve sirgeks ja uuesti teravaks ülalmainitud meetodil - suuremad sakid olid üle 5mm aega läks aga ainult tunnike paar õhtul nokitsemist - seega mõnes mõttes "eksperimentaalahreoloogiliselt tõestatud" meetod. Suur kivi + väike kivi.

[Mutabor]

[Bernard]

Vaevalt nad linaõli kasutasid

Võis ka lihtsalt rasv olla. Nagu öeldud, õli eraldi välja toodud polnud.

[turmakoll]

[Ocazy]

Ja alati jääb õhku küsimus, kas eelistad lahingu lõpuks olla täkitud teraga mees või pooliku teraga mees?

[Alari]

[turmakoll]