Ohutusest -turvalisusest

[Trexxx]

Aint üks täiendus otseselt kellegi poole pöördumata:

Võtame eelduseks, et eranditult kõik kes platsile jõuavad on tulnud sinna võitma ja on lisaks sellele temperamentsed tulipead kes vastuseks esimesele kõksule mis neid tabab kaotavad igasuguse enesekontrolli.
Kohtunikud ongi seal selleks, et sekkuda kui nende meelest asi hakkab käest ära minema.

Sellest lähtuvalt: _Miks_ ma nägin seal ilmselgesti ringi lonkavat võitlejat? Ihatõiv v kesse oligi.
Ja kuulen juttu peapõrutustest mille keegi olevat saanud?
Kes jättis oma töö tegemata? Turvisekontroll? Kohtunik? Pressiesindaja?

Olukorras kus võitlejad ei tea kellega nad väljakul võitlevad, millised on nende vastase turvise puudulikud kohad peab turvis 100% pidama igasuguse - ka tõenäoliselt võimatu löögi või juhuse vastu.
krt. - suured reisilennukid kukuvad alla inimliku eksituse tõttu.
Korraldajate asi ongi luua oma tegevuse läbi keskkond milles on elimineeritud ka kõige võimatumad õnnetused. Ja isegi siis kui nad on pingutanud ja võivad väita, et nad on kõik võimalused kus keegi saab reaalselt häda, elimineerinud puudub ikka täielik kindlus kõikide juhtumite täielikuks luupainajaks muutumise vastu.

reaalsusesugemetega näide: (kõnalusest juhtumist sosistatakse sama alaga tegelevates lääne ringkondades - kas see ka tõsi on ma ei tea. Aga kui on?)
Kukkus üks oma mõõga (nüri) otsa - ots tabas teda silma jooksis sealt läbi - silmapilkne minek.(vedas)
Õnnetus ütlete teie? Kiivri silmaauk polnud vastavalt ehitatud, et vältida sarnast intsidenti väidan mina. Ja seda keskkonnas kus on "kummiseinad" jne.

Täiesti reaalne näide: Massilahingus lastakse nooli. Korraldajate sõnul on tegu ohutute boffernooltega.
Paraku on inimestel erinev arusaam noole ohutusest. Kõnealune nool koosnes puupilgast mille otsa oli pandud mutter mis oli pealt kaetud toruisolatsiooniga mis oli siis marginaalelt teibiga üle tõmmatud. (Olen seda ihusilmaga näinud, näpuga katsunud.)
Tabab siis selline ühte meie tähtvõitlejat külje pealt vastu põsekonti. Pahandus suur. Vigasaanu on pahane ja nõuab kättemaksu - laskjale!!!. Asi klaaritakse siiski omavahel. Aga minu arvates oli tegu täiesti sajaprotsendiliselt korraldajate ämbriga _kuna_nad_ei_kontrollinud_iga_noolt_üle_.
See nool oli üks neist mis juba oli paar korda üles korjatud ja uuesti lastud. Viimane kord ta lihtsalt tabas juhuse tahtel midagi muud kui kiiver või kilp. Nool oli väidetavalt juba lennus kui sihtmärk pead pööras ja paljastas katmata koha.
Korraldaja asi oleks olnud näpuga protokollist järge ajades jõudma inimeseni kes _vastutab_ oma isikliku tagumikuga selle eest, et kõik nooled on üle kontrollitud ja ohutuks tunnistatud._

Kolmas täiesti reaalne näide: Kaks võitlejat kandusid võitlushoos läbi maa külge kinnitamata(!) piirete publikusse. Seljaga publiku poole olev võitleja võttis löögiks hoogu ja tabas hoovõtu ajal pikku pead ühte pealtvaatajat. Õnneks oli tulemuseks ainult muhk ja kerge peapõrutus - abi anti ka kohe ja sinnapaika asi jäi. Tunnen seda muhuomanikku isiklikult.
Kelle süü see juhtum siis oli? kas võitleja kes pressis teise halastamatult piiretesse? Kohtuniku kes ei vilistanud? Või korraldaja kes tekitas sellised piirded mis pealtnäha on ohutud aga ei pea kinni midagi raskemat kui aastane jänes? Tol korral peeti piirdeid piisavalt tugevaks niiet ei olnud ka piiretes odamehi kes oleks oma pealuu hinnaga viskunud publiku ja võitlejate vahele. (parandage mind kui ma eksin)

veel näiteid?

Räägin seda kõike selleks, et inimesed kes tegelevad sarnase alaga jahtuksid maha ja hakkaksid reaalselt hindama riske millega nad kokku puutuvad. Olenemata sellest kas nad on osalejad, kohtunikud, korraldajad, spordialaliidu president vmt. asjapulk pressikaardiga.

[Ocazy]

Pealtvaatajana on mul muidugi sõna sekka öelda ka varustuse koha pealt. Mulle ei mahu pähe, kuidas inimesed, kes aastate kaupa mingi alaga tegelevad, ei suuda enda varustusega hakkama saada.
Väga paljude võitlejate varustus ei peegelda muud, kui lohakust ja laiskust. Tihti võib võitlusvälja kõrval näha vedelemas kiivrit, mille pehmenduseks mõeldud lambanahkne taskurätt vedeleb sealsamas kõrval, esimesel kokkupõrkel pudenevad turvise kinnitusrihmad, rihmajuppidel puuduvad pandlad, turviseosi hoiavad koos suvalised nöörijupid jne.
Ja samas ei ole ma kiidusõnadega kitsi, kui näen, et varustus on korrektselt õmmeldud, sepistatud, kinnitatud, hooldatud ja miks mitte ka kaunistatud.
Seesama Diagrian võiks vabalt siin eeskujuks olla.

[lemmu tabelin]

[turmakoll]

[lemmu tabelin]

[turmakoll]

[lemmu tabelin]

[turmakoll]

[Trexxx]

Olen kindel, et Olümpiakomitee vaatab soosivama pilguga neile spordialadele mis hiilgavad oma läbimõeldud korralduse ja vähese traumade arvuga.

Mis puutub kiivritesse, siis reegelduses peaks olema 1 lause: "kiiver ei tohi deformeeruda ükskõik millega teda lüüakse." (isegi siis kui kiiver on maas ja talle lajatatkase täie jõuga kirve või nuiaga - deformatsioonina kvalifitseerub ka lahtirebenenud neet jne.)
ja siis eraldi igasugused plekipaksused jne välja tuua...
Mõlk on mõlk - ja pealuu on pealuu - parem on kui nad ei kohtu läbi polstri.

[turmakoll]

[Alari]

[KEK]

[Alari]

[Hulkur]

Kõik kaitsevahendid (kiivrid, põrkerauad jne) on tehtud deformeeruvatena põhjusega.
Polster on ainult üks osa kiivri kaitsesüsteemist, deformatsioon teine.

Oluline on deformatsiooni ulatus, et see pealuuga ei kohtuks.
Pottkiivritel on näiteks pealae ja kiivrikupli vahel üsna suur õhuvahe, mis võimaldab suuremat deformatsiooni. Muinaskiivritel see puudub.

[Trexxx]