galvaanikast

[surra]

turmakoll: tee vastav temaatika poliitika/religiooni ala - kyll siis näha, kas huvilisi on või mitte.

[Kriku]

[pronto]

[vanakaru]

[pronto]

[vanakaru]

[vanakaru]

[pronto]

Kinaveri kohta on esimesed andmed pärit hiinast, umbes 1500 EMA. Tegu on väga lihtsalt tuvastata kiviga, kuna ta on silmatorkavalt punakas. Euroopas leidub seda hulgi näiteks hispaanias ja sloveenias aga ka venemaal on suur leiukohti. Muide, Hispaania ja Sloveenia kokku annavad umbes 50% praeguse aja maailma Hg vajadusest.

Venelastega ja muude selle kandi rahvastega igatahes käisid viikingid tihedalt läbi, seega tõenäoliselt said nad selle elavhõbeda sealt. Kuid väga võimalik, et nad leidsid seda kraami ka oma kodu lähedalt. Skandinaavias peaks seda leiduma, kuigi mitte tööstuslikes kogustes (mida tollal ei vajatudki).

Kinaverist elavhõbeda saamine on lihtsamast lihtsam. Võtad kinaveri ja kuumutad. Tekib elavhõbedaaur ja vääveldioksiid (väävel ühineb õhus oleva hapnikuga). Jahtumisel Hg kondenseerub ja selle võib kokku koguda.

See wikipedia artikkel viitas sellele, et kreeklased suutsid amalgaami elavhõbedast toota juba 500 EMA. Viikingite jaoks, kes isegi vahemeremaades laiamas käisid ei tohiks sellise teabe kusagilt üles korjamine eriline probleem olla.

[Imrahil]

just saime keemia tunnis mingi suguse paberi (paljundus mingist õpikust ) kus on natuke igast tuntumast metalli liigist kirjutatud ning ka read:

" Purunenud termomeetrist väljavoolanud elavhõbeda tilkadele tuleks peale raputada väävlipulbrit. Tekib erepunane ühend HgS, mis köitis juba ürginimese tähelepanu ja millega ta tegi koopamaalinguid. Nimelt leidub sama ühendit elavhõbeda maagi kinavererina ka looduses"

[vanakaru]

nojah asi pole mitte kinaveri vaid sellest elavhõbeda saamises ja sealt edasi -- mis märksa raskem amalgaami tegemises ja siis teadmises et alupind peab olema laitmatult puhas ja et elavhõbe aurustub teatud kuumuse käes välja ja hõbe v kuld sadeneb metalli pinnale

[pronto]

[Timmo]

[vanakaru]