Tuleksin tagasi Trexxxi algatatud teema juurde. Kui Lätlased proovisid oma rahvaluulest leida viiteid muistsele sõjavarustusele ja avastasid , et linanöörist vammused töötavad küll , siis meil vist midagi sarnast varnast võtta pole. Siinkohal pööraksin pilgu hoopis rahvariiete poole.
Pildil traditsiooniline vest. Sarnaste mustritega (vaata ka teemat maagilised märgid) veste on üle Eestimaa lugematul arvul. Sellised vestid tekkisid meie rõivastusse ilmselt silmkoetehnika jõudmisel siiamaile. Selliseid veste kandsid tavaliselt mehed.
Seda pilti kommenteeris Bernard järgmiselt:
Nahk põhja peale neetide, naastude, rõngaste jms. sidumine/neetimine on väga vana praktika.
IMHO tegu suhteliselt varase turvisetüübiga mis relvade/tehnoloogia arenedes vaikselt tahaplaanile hääbus. Eks teda ilmselt vaesemates (või suuremates) sõjavägedes kasutati ka läbi keskaja (stiilis, et parem see kui paljas ihu).
Vihjed vikipeedias:
Millele ma vihjan? Sellele , et relvade ja tehnoloogia arenedes kadus selline turvisetüüp ka siinmail. Ilmselt võisid varasemal ajal paljud siinsed sõjamehed kanda just sellist turvisetüüpi. Hiljem , kui sellised turvised kadusid säilisid need turvisemustrid ja jooned meeste vestides ,sümboliseerides sõjakust või siis sõjamehelikkust. Ka leiame militaarsust rõhutavaid riideid tänapäeva meeste seljas,kandes laigulisi või muid militaarriietuse detaile. Kui jälgida mustreid vestidel ,siis meenutavad nad kas ruute,ringe, kolmnurki ja muid geomeetrilisi kujundeid. Samas meenutavad nad metallnaaste,plaate või ringe, mis oleks needitud, punutud või sõlmitud nahkalusele.Samas on mõlemal olemas ka kaitsev otstarve. Kui selline nahkturvis kaitses sõjameest lõike või torke eest, siis selline villane kootud vest kaitseb ihu külma eest ja mustrid ,mis kaugemal ajal olid metalldetailid, muutusid kaitsvateks ja õnnetoovateks sümboliteks.
Kokkuvõtvalt võiks oletada , et klassikaline Muhu vest sümboliseerib sõjamehelikkust ,viidates sellega
vastavale turvisetüübile kaugemas minevikust.