Taaskehastamise kriteeriumite väljatöötamine

[hinricus]

Veel kord, taakehastamine, mida Kiruveres üritatakse, peaks olema kantud huvist ajaloo vastu ja põhinema allikatel (arheoloogilised leiud, pildid- kujutised ja kirjalikud allikad).
Kui öelda, et allikad on nõmedad (näiteks I33 on mõttetu koreograafia) ja rakendada aina oma loovat mõtlemist, võib tulemuseks olla huvitav, võibolla tore ja praktilinegi asi, aga see ei ole taaskehastamine. Milleks omistada omeenese värskeid leiutisi mingitele ammuste aegade muistsetele inimestele?
Muidugi on ka mainitud allikatel põhinev rekonstruktsioon tihti vaieldav.
Ka mainitud mõõgakäe kilbi varjus hoidmine on käekaitsmete- kinnaste puudumisele (aga allikad just sellise mulje jätavad) vaid üks võimalik seletus. Ühtlasi on see asi, mida ma ise olen alles vähe proovinud, ma ei tea et ka keegi teine meil oleks seda eriti teinud.
Mis puutub hoope mitmele poole, sh kätte, olen aastate jooksul taaskehastamise lahingutes neid saanud küllalt. Ikkagi tasub kilbi varjust löömist minu avates proovida. Harjutatud asjad kipuvad tihti paremini välja tulema kui esimesed katsed.

Ja skeptile märkusena- tänapäeval taaskehastamises või ka nn ajaloolises võitluses kasutatavad võitlusstiilid ja võtted ei pruugi alati olla väga täpselt sellised, nagu need olid muiste. Neist ei saa tuletada argumente, et pidi olema selline või teine turviseelement. Sj., aegade jooksul on sõditud ilma turvisetagi (vt näiteks ka Saxo Grammaticus eestlaste-kuralaste kohta).

Muinas-Eesti sõjanduse rekonstrueerimisel Skandinaavia ( või Sk. seostega) ainese arvestamine näib mulle põhjendatud olevat , kuna leitud relvad on valdavalt sarnased Skandinaavia omadele. Muidugi võib vaadata ka Põhja- Vene ja Läti- Leedu ning Läänemere lõunakalda slaavlastegi asju.
Käekaitsmete osas ei muuda see aga midagi.
Muinas - Eesti sõdalaste häid ja veenvaid kujutisi mulle isiklikult teada ei ole, oma Bayeux vaipa pole võtta. Kui keegi arheoloogiliste leidude seast midagi põnevat- olgu näiteks kasvõi käekaitse metalliribad vmt leiab, siis vaataks huviga. Kui tuleb uut ja veenvat informatsiooni, küll seisukohad muutuvad.

[Karmus]

Andrus, vabandused vasta võetud.. on rõõm autundega meestega asju arutada.
Veel on hää meel, et Hinricus on keskustellu liitunud, Sinu teadmised ja vaated avardavad pilti kindlasti.

Mul on ettepanek moderaatoritele teema hakkida ja käe-/jalakaitsmete osa uue pealkirja alla paigutada.

Seniks aga võiks üles võtta ühe huvitava detaili Dani esimeses lingil oleva 10. leheküljel olevalt 12. saj. ratsaväelast kujutavalt fotolt.
Näeme seal korralike plekist õlakaitseid, mis minu teadmist mööda üldlevinud seisukohtade kohaselt alles 13. saj. keskpaiku pildile tulevad.
Kuis kommenteerite?

[Irve]

Moderaator tunneb end veidi abituna, sest ei suuda panna näppu kus üks teema algas ja teine lõppes . Kes näpu õigesse kohta viitsib osutuda saab tasuks ühe mõttelise krõpsiku.

Mind muide üllatas käe/jalakaitse dekoreerimise fakt. Eeldasin, et sellist värki ei tehtud (umbes et turvise ehtimine piirdus metallist kulmutriipudega vm).

[Trexxx]

Alates Vanakaru esimesest postitusest võid pooleks teha selle teema. (kuigi kas seda tegelikult on tarvis?)
Miks - sellepärast, et enne tema sõnavõttu toimus siin tegevus mida võiks lühidalt kirjeldada järgmiselt: 1. Võtad suure malaka ja lähed metsa. 2. otsid ülesse kõige suurema ja õõnsama puu. 3. Virutad malakaga vastu puud ja vaatad millised elukad puu otsast alla kukuvad.
antud juhul kukkus alla... noh neid oli.

Aga alates Vanakaru sisselogimisest võiks lõpetada levelite teema - sest siis korraga tekkisid sellesse teemassse ka Hindrikus, Sippo jnejne.

Kuigi teema on ikkagi õhus - et millistele kriteeriumitele peaks vastama inimene kes tahab tulla antud juhul siis Taaskehastamisüritusele korraldagu seda siis kestahes.

[Andrus]

[Karmus]

[Trexxx]

ühinen mitteteadjate ridadega.
http://en.wikipedia.org/wiki/Komnenian_ ... ite_ref-65
siin on mingeid viiteid- nende usaldusväärsus on 50/50 nagu wikipwedial ikka

body armor - peatykk
seal mainitakse: ...splinted construction often with small pauldrons or ‘cops’ to protect the shoulders.

[lemmu tabelin]

Korraks lamellturvuse teema juurde selline huvitav link venekeele oskajale. Ja teised lingid targa jutu ja kunstniku illustratsioonidega.












Head lugemist ja uurimist!

[Trexxx]

Eeh. Kui nende järgi teha siis on kohe 2 probleemi.
Esimene see, et 13 sajandi materjal oli vähemalt esimesel lingil.
Teine probleem see, et venemaale üritustele võibolla ainult saabki sellise materjali järgi tehtud asjadega minna. Seal on muidugi üritusi mille vahel valida rohkem.

ma nüüd jälle räägin nii nagu mulle asjad paistavad:
Kõik on nõus sellega, et papist kiivreid ja turviseid Kiruvere taaskehastamisüritusel vaja ei ole.
Kõik on nõus loodetavasti ka sellega, et tehtud võiksid olla nad ajastutruust materjalist, nagu nahk, raud/teras, villane riie, linane riie, vill, jne.

keegi pole nõus sellega, et segada kokku 10 saj ja 13 saj turvised.
keegi pole nõus ka sellega, et segada kokku skandinaavia ja bütsantsi turvised. Isegi kui nood on samast sajandist.

Kõigil neil väidetel on ka erandid.
Korraldaja asi on selgelt ja arusaadavalt öelda potensiaalsetele osalejatele mida nood tohivad kanda ja mida mitte.
Kui mõni asi igalt poolt puudub ja kuskilt leitud pole siis on korraldaja asi öelda ka seda, et "kuigi see või teine komponent puudub siis turniiriohutuse huvides on tehtud erand ja seda võib kasutada näiteks sellisel ja sellisel kujul".

paraku on esineb korraldajaid kes on: a) laisad b) otsustusvõimetud c) arad (nad ei julge midagi kindlat väita kuna kardavad, et nende üritust hakatakse pidama ebaautentseks.)

see maksab neile kurjalt kätte sest:
a) potensiaalsed osalejad kelle on viitsimist nokitseda eelistavad nokitseda nende asjade kallal mille peale nad võivad kindlad olla, et nood valmiskujul kvalifitseeruvad. Või leiavad endale mõne muu ürituse.
b) publik peale esmakordset vaatamist on rahul, peale teiskordset sama asja vaatamist kaotab huvi.

paremas olukorras on need korraldajad kes teadlikult lasevad latti madalamale kuna nad saavad aru kõigist neist eespool loetletud hädadest mis seostuvad allikate ebausaldusväärsuse, puudulikkuse vmt teemadega mis muudab varustuse detailides orienteerumise raskeks.

Kõigi pilli järgi ei ole võimalik tantsida. Eriti kui nad paistavad mängivat erinevaid lugusid.

[Karmus]

[lemmu tabelin]

[Trexxx]

Tänan
Mulle meeldib teie mõttesuund.

[Ocazy]

Kindlasti ei saa kasutada 13. saj turviseelemente, kui taaskehastatakse 10. saj. olustikku. Küll aga vastupidi. Tundub loogiline, et uuemad ja moodsamad turviseelemendid (vahel ka kaugemalt hangitud) lisati isadelt päritud varasematele.

[Hulkur]

[Ocazy]

Ja jällegi ma imestan, mille kuradi pärast põrutavad inimesed lasermõõkade kartechiga teiste arutluste pihta? Kui jutt oleks riietest, koosneks laeng muidugi krempleenist ja kardinatüllist.

Ma ei saa aru, miks te arvate, et tollal midagi teha ei jõutud? Lisan siis väikese ülevaate 11. saj. "Kroonikast", mis näitab kuidas inimesed liikusid ja mida ilma telefonita korda sai ajada.

1030 vallutas Kiievi vürst Jaroslav Tark Tartu. Abiks oli tal Poola kuningas Casimir I.
Kiievi venelased hoidsid Tartu kanti enda võimu all kuni 1061 aastani.
Samas ajavahemikus, aastal 1043 üritas seesama Jaroslav Konstantinoopoli vallutada, see ei õnnestunud. Minu mäletamist mööda juhts Kiievi sõjakäiku Jaroslavi poeg vürst Vladimir kelle teine naine oli inglismaa Haroldi tütar (sellesama, kes kaotas Hastingsi lahingu) ja kelle poeg abiellus Konstantinoopoli imperaatori tütrega.
Samal ajal 1060-1108 oli frankide kuningaks Philippe I Kapeting kes oli Henry I ja Kiievi Anna (Anne) poeg. Kõigi muude tegemiste vahele jõudis Philippe armuda Anjou hertogi naisesse (Bertrade de Montfort) ), enda naisest, Berthast, Hollandi hertsog Florisi tütar) otsustas lahutada, kuna viimane olevat liiga paks. Abiellus Bertradega ja sai selle eest Lyoni peapiiskopi poolt kirikuvande alla pandud. Urbanus II kinnitab kirikuvande alla panemist Clermonti kirikukogul, sealsamas, kus kuulutakse välja I ristisõda.

See on muidugi jälle demagoogia kuna Tartu kandist pole ühtegi konstantinoopoli, prantsuse ega inglise päritolu turvisetükki välja kaevatud. Aga elame näeme, Salme laev oli ka siiani peidus.