Tüüp baseerib enda väite ainult ikonograafial (mis on võib küll viidata aga mitte tõendada). On täiesti võimalik, et piltidel pole kujutatud kiivreid vaid tseremoniaalseid mütse (mainib ka ise, et see on võimalik) mida lahingu ajal ei kantud või mille all kanti veel metallkiivrit. Ikonograafiaga on üldse lood kehvad - ainult ikonograafia on veel nõrgem argument kui ainult kirjalik viide. (Kõige parem on kui on kiri, pilt ja leid kõrvuti panna - aga 100% kindlust pole kunagi - see on 100% kindel
)
Samuti märgib ta isegi ära, et ühtegi sellist kiivrit pole
actually leitud Karolingi kõrgajast (kus muidu seda sõdalas-kola ja kraami on ikka lademetes). See on tema isiklik teooria, et kübarkiivreid kasutati juba iidamast-aadamast.
Tema tugevamad väited (indiitsid) pärinevad 9. sajandist (e. 800-900 MAJ) ja siis võisid tõesti esimesed kübarkiivri laadsed aretised figureerima hakata (kuigi tõestus puudub). Üldiselt jääksin praegu ikkagi seisukohale, et 11. sajand (e. 1000-1100 MAJ) on kübarkiivrite "sünd".
---
Arvan, et sallet'idele konstruiti kohati see serv külge suhteliselt iseseisva arenguna. Ja võibolla aeti kübarkiivrile see silmaava sisse hoopis sallet'i eeskujul - mine sa tea.
Igal juhul, nii palju kui ma tüpoloogiaga kokku olen puutunud, käsitletakse neid kui erinevaid kiivritüüpe.
Pigem räägitakse sallet'ist kui bascinet'i järeltulijast.