Mõistlik tundub mulle selline vaikne arengutee, et algaja taaskehastaja alustab sellest, mis kõige hädavajalikum. Ehk siis esmalt hangib endale korralikud linased riided (käsitsi ja pistelt pädevate õmblustega) ja teeb kõige lihtsama metallivaba nahast vöö ja võib-olla ka pastlad, mõni hea hing annab väikse noakese ka vööle. Esimesel üritusel mängib ta niisiis orja või sulast, tassib nt Vanakaru sarve , lõhub puid jms. See kõik ei tohiks ju ometi üle jõu käiv olla.
Nüüd on ta esimesel üritusel saanud juba veidi näpunäiteid vanemate tegijate käest, et mida edasi ja kuidas. Niiiviisi lisanduvad ajapikku muud asjad ning pika nokitsemise peale saab temast rikas mees (kui ta just nimme ei taha vaest kehastada).
Muidugi selle ilusa roosa plaani rikub ära see, et kõik tahavad olla algusest peale kunnid ja kõige vägevamad kangelased ja mida kõike veel.