Hügieen muinasajal

[stuart]

Suuhygieeni kohta - tahaks neid massilisi gigakaariese juhte lausa n2ha... sest -
peamiselt meeldib kaariesele ikkagi suhkur, paljukest seda aga tolle aja toidus oli? Sysivesikuid kindlasti, aga puhast suhkrut? M2lus on kuskilt p2rit info, et laiaulatuslikum hammaste lagunemine hakkas inimkonnal ikkagi seoses t88stusliku suhkrutootmisega
Tean, et hammaste puhastamiseks on kasutatud ka nt sarapuulehte, pinna karedus on see, mis t88tab.

[Bernard]

Aga mine ja vaata - Ajaloo Instituudis või Tartu Ülikooli juures.

Eesti luuleidude osteoloogilisi analüüse on teinud Jonahtan Kalman - loe läbi tema artiklid, saad targemaks. Luudega tegeleb hetkel põhjalikult ka TÜ doktorant Lembi Lõugas (uurib kaa kõvasti muistset toidulauda) - alati võid Ajaloo Instituudis tema kabinetti luude teemal arutama ja riiulist peoga erinevaid eksemplare vaatama minna.

Mälus ei saa sul selle kohta väga palju olla, sest osteoloogiaga on põhjalikumalt alles viimastel aastatel tegelema hakatud - võibolla kehtib sinu teooria muu maailma kohta. Meil viitavad hetkel kõik märgid ikkagi suure kalorlusega toidulauale ja kehvale suuhügieenile muinasajal.

---

Tjah kaariesele pole suuremat vahet kas on tegu polü- või monosahhariididega. Kõik süsivesikud soodustavad kaariest.

[Mutabor]

[Mutabor]

[Tindome]

kas ma olen ainuke, kes imestab, mis nipiga need pehmed jänkunahad verest niimoodi puhtaks saadi, et nad ka pehmeks jäid?
Ma olen muidugi loll ja puha, aga minu teada veega pesemine teeb naha jäigaks ning mis selle ühe korra pehmuse nimel nimel ikka spetsiaalselt ponnistada? Vaevalt jäneseid ühekordselt kasutati.

Isiklikult mina panustaks ikkagi mingi kergesti puhastatava või kergesti kättesaadava värgi peale nagu turbasammal või ehk villatuustid.

[Bernard]

Korralikult pargitud nahaga ei juhtu ka peale pesemist suurt midagi hullu (kõvenemise mõttes).

---

Väike parandus Mutabor: Ladurie raamatu eestikeelne nimi on ikkagi "Montaillou, prantsuse küla 1294-1324" - juhul kui siin rahvas otsima hakkab. (Euroopa keskaja elu-olu kirjeldusena päris hää raamat - samas meie jääme sellest ikka liiga kaugeks, asukoha mõttes)

Tallinna Keskaja kohta võib lugeda väga mõnusaid just hügieeni puudutavaid raamatuid Heino Gustavsonilt (pealkirju on lademetes, mees on mõnuga kirjutanud - otsige "estrist" ise ester.nlib.ee ). Üks parimaid meditsiiniajaloolasi (Heino Gustavson).

Üks paremaid keskaja hügieeni puudutavaid teoseid (Saksa keele oskajale):

"Fünf Bücher deutscher Hausaltertümer von den ältesten geschichtlichen Zeiten bis zum 16. Jahrhundert : ein Lehrbuch. Dritter Band, Körperpflege und Kleidung bei den Deutschen von den ältesten geschichtlichen Zeiten bis zum 16. Jahrhundert"

Autor: Heyne, Moriz
Kohaviit AI raamatukogus: ARK/100 3

(Just lugesin obskuursetel ja teemasse mitte puutuvatel põhjustel - aga julgen soovitada)


Aga see kõik keskaeg, mis muinasajast ikka erinev.

[Irve]

Meenus, et mul on üks keskaja meditsiini teemaline asi dragonisse juba jupp aega ülespanekuootel. Kaudselt oli seal vist ka hügieenist juttu. Praegu see teema veidi innustas — see on veidi märkmeline, aga mudu ehk huvitav. Tõstan ta ajus veidi ettepoole prioriteedina.

[Lõvi]

[Lee]

Minu mäletamist mööda on vanarahvas meil ravimtaimi kasutanud ikka hulgi. Muuhulgas küürimisel.

Seebi aseainet näiteks minu teada täitsid vähemasti 2 "vahutavat" lille, mis ka pesu puhtaks teevad, seda rahvatarkust rakendati ka 2 maailmasõja ajal, kui seebist ja muudest asjadest nappis. Seebikeetmine on aga tegelikult väga vana teema. Suuremat mustust küüriti ilmselt ka vee ja peenikese liivaga (ka naiste rahvatarkus). Ohvriallikate austamine (vesi talv läbi) ilmselt tuleb ka puhta joogivee ja ilmselt ka pesemisevee vajadusest (väga palju on meil ju igasugust mütoloogiat pesevatest neidistest ja sellest, et mingil ajal kastega/allikaveega näo pesemine annab ilu juurde jne.

Lisaks sellele talurahva seas suviti pleegitati ja tuulutati ja õhutati kangaid, nopiti sulepadjad läbi, tuulutati kirstude ja aitade sisu, koide ja kahjurite vastu hoiti kirstudes nt maarjaheina kimpe jne. See kõik selline "tavaliste naistetööde hulka kuuluv, mis ilmselt alles kirjasõna levimisega rahva sekka ei sattunud, vaid ikka varasemast ajast tuleb.

Kalmuse kohta olen kuulnud, et hammaste põletiku ja valu ravimiseks juurt näriti, sealjuures olla healõhnaline kalmus ka hingeõhku parandanud.

Kuivatatud turba/vm./ sammal aitas haavadelgi verejooksu peatada, seda hädakorral ja sambla verdhüüvitava toime tõttu. Samas näiteks Herta Laipaik kes on oma ajaloolis-fanatastikajuttude olmesse suulist pärimust kõvasti sisse lisanud, räägib "kuuriietest" ehk linastest sidemetest, mida pesti ja kuumutati et tõved ligi ei tule... võib oletada, et kangakudumise algusest saadik on pigem kanga ja pesemise kui meie praeguste "ühekordsete" sidemete kasutamisele mõeldud. Eriti arvestades igasugust (eba)usku, mis oli vere jm, kehavedelike ja elujõuga seotud. Pigem pakuks ikka pesemist ja linased lappe, tervest mõistusest lähtudes.

[Mutabor]

[Lee]

[celecirion]

räägitakse, et meie naabrid käinud vannis ja harjanud end korralikult.
Habet aeti ka kindlasti ja isegi kõrvade puhastamiseks olid olemas "kõrvalusikad" ja muudki.
kel inglise keel suus siis palun lugege.

[Tindome]

lehekülg ütles nii:

The Viking Answer Lady says:
Cattle die, your web search fails
Thyself too soon must log off;
With Wayback Machine and Google, Gentle Reader,
You may wend your way to what you seek.

[Irve]

Parandasin lingi (lingi lõppu oli miskipärast url lisatud)

[Bernard]

Ülevaatlik leht Briti kommetest keskajal (Eestis samal ajal muinasaeg-varakeskaeg). Samasuguseid (loe. sarnaseid) kamme, näpitsaid pintsette, habenugasid jms. on, nagu varem juba ütlesin, Eesti muinasajast päris palju leitud. Ikonograafiat (soengud jms.) nii palju meil pole, et sarnaseid rekonstruktsioone teha. Samuti puuduvad minuteada saunamajad. Kirjalikke allikaid kaa pole - ja briti saared jäävad siiski meie kultuuriruumist välja. Seega päris otseseid paralleele tõmmata ikkagi ei saa.