Larp ja taaskehastamine

[Trexxx]

[Kristjan Oad]

[Ocazy]

Mina ruttan siin kohe küsima, et kuidas peaks olema riietatud inimene, kes tahab kehastuda inimeseks, kelle peamine tegevus on ürituse programmi nautimine, istumine, söömine-joomine?

Et kas siis muinas- või keskajal oli sellistele inimestele kehtestatud minisugune standard? Et pealtvaatajaid ja elunautijaid oli ainult ühest seisusest või äkki olid nad isegi veelgi kitsamalt määratletud. Huvitav!

Ma just mõtlesin sel aastal minna ühele üritusele ja minu eesmärk ei ole otseselt ühekski Kristjani poolt kirjeldatud isikuks kehastuda.
Olekski viimane aeg endale siis õiget kostüümi õmblema hakata ja nö kehastumist harjutada.

Võibolla siis pöördukski kogenud inimese poole konkreetse palvega anda mingisugune leiuvihje sellisele persoonile: lahke näoga sõjamees, kes saabub üritusele plaaniga võtta osa vaid ühest mõõduvõtmisest - laskevõistlus (kiivrit tal ei olegi).

[Irve]

Hakkasin praegu mõtlema, et kas see seisuste loogilisuse teema veidi SCA lahendus ei ole, mis vaikselt sisse imbub? Umbes, et aadlikuriiete jaoks pead olema nagu kuidagi mingite standardite järgi pädevam kehastuja vm?

[Alari]

[kark]

Minu arust kristjan unistab taaskehastamise maailmast, kus rohkem viitsitakse tegeleda tarbeesemete loomisega ja sellest vallast tulenevate saavutuste järgi jagatakse lugupidamist. Aga kuna riided talle ikka korda lähevad, siis tahab ta peedistada neid, kes lugupidamist väga ei vääri. Iseenesest selline täiesti ülikule sobiv käitumine, aga meie maailmas raskelt läbiminev. Esiteks on üldsus erineval seisukohal sobivast rikkusetasemest ja teiseks pole eestis taaskehastajaid kes oleks nii palju saavutanud, et kriitiline mass neid piisavalt kuulaks ja annaks neile peedistamisõiguse

[Ocazy]

Keegi võiks kehastada taaskehastajate jumalat ja määrata ära, kuidas asjad käivad. Kes-mis riideid kannavad, kes-mis töid teevad, keda võib mõnitada ja kes on kuningas. Siis saaks kõik korda taaskehastajate maailmas.
Jumal ise võib, erekollane kapuuts peas, mööda taevalaotust ringi kimada ja kõuehäälel kõmiseda, kui viga näeb laita.

[Pallando]

Teema algul püstitet küsimusele vastuseks võiks kosta, et eelkõige tuleks probleemi otsida ühe või teise hobiga tegelejate sekka eksinud konkreetsete persoonide tahtest probleemi näha ja seda aeg- ajalt üles keerutada. Mäletan, kui esimest Mütot tehti, siis keegi koloriitne taaskehastaja teises Eesti otsas teatas (ilma et oleks osalenud ja asja näinud), et tegu on kommertsiga. Siinkohal kostaks, et lase koerad hauguvad, karavan läeb edasi. Ja läheb ka. Ka nende kiuste, kes arvavad, et kaks hobi ühele platsile ei mahu. Jätan enesele õiguse kutsuda ka edaspidi erineva hobiga tegelejaid ühele platsile, et nemad saaksivad üksteist kaeda ja nuusutada ja tutvuda ja...
Mulle nagu meeldisid väga poolakad oma suhtumisega, kes nina viimasel aastal kirtsu ei vedanud vaid leidsid, et sedavõrd hää õhustikuga festivali pole nemad varem näinud. Ja ei jätnud nemad rõhutamata, et nemad palju festivale on näinud. Taanlastest üks poetas mulle pärast, et neid punamustades vendi (siis VG vist) oli nagu veider kaeda autentsete inimeste kõrval - eks ma siis seletasin, et miks see nõnda on, et platsil nii ühed kui teised on teretulnud ja enam ta ei protesteerinud vaid sai koguniste aru ja puha.
Asi on ikka ja jälle tahtes mõista üksteist selmet hukka mõista. Asi on soovimatuses mahtuda ühele platsile. Ksenofoobia? Inimlik nõrkus? Madal enesehinnang? Poogen - karavan läheb edasi. Rohkem lusti ja naeru nägudele ja tantsu ja laulu lõkete ümber. Kes tahab, see saab lustitud. Kõvernäod võivad koju jääda.
Lõpetuseks tooks ühe konkreetse näite, mida ei väsi taas ja taas toomast, et li inimene, kes tuli esimesel aastal Mütole teksades ja kolmandal aastal juba autentses. Minumeelest igati hea näide, et Mütomüttamise mõte neile kohale jõuab, kellele see suunatud on - avatud hingega inimestele!

[Mimic]

Vaatan siin seda viimast postituste lehekülge ja mõtisklen, et kangesti teemast-rööpast välja on rong karanud ja kihutab kõvasti maastikurallit sõita.
Mütofesti sõimamine või kiitmine oma seisukohtade tõestamiseks on täiesti asjassepuutumatu. Ei ole tegu ühte ega teist hobi defineeriva, ega neile standardit seadva, üritusega. Täpselt nagu igal teisel teisel üritusel (nii larpi kui taaskehastamise juures) on korraldajatel õigus paika panna oma tahtmise järgi kodukord, mis kehtib just seal, ja selle järgi peavad larpi ja/või taaskehastamisega tegelevad inimesed otsustama, kas nad tahavad antud üritusest osa võtta, jah-otsuse korral ka reeglitest kinni pidades.
Ja need reeglid ei laiane mitte kuidagi kummalegi hobile väljaspool neid reegleid kehtestanud korraldajate üritusi, nii et pole mingit mõtet üle kanda ühte palju vastuolusid tekitanud teemat laiemasse ruumi, mõlemad hobid on PALJU laiemad kui üks või teine üritus (olgu selleks siis vabameelne Mütofest või karminäoline Kiruvere). Tegelikult ma ütleks väga julgelt välja, et need hobid on laiemad kui üldse ürituseformaat, kuigi vast ainult see osa kõrvalseisjale välja paistab (ja äkki paksu verd tekitab).
Võib tunduda, et eelpoolkirjutatu läheb vastuollu mu varasemate väidetega teemal "Mis on taaskehastamine ?", siiski nii see pole. Reeglid ja ühte või teist hobi defineerivad põhimõtted ning eesmärgid (mis võivad, kuid ei pruugi, kahe hobi puhul kattuda erinevate inimeste jaoks erineval määral) on kaks täiesti erinevat kategooriat. Umbes nagu see, et jalgpalli defineerib küll palli jalaga löömine, aga üritada seda kirjeldada läbi penaltijoone kauguse väravast oleks absurdsus.
Natuke kommentaare ka uhkuse teemasse, mis tundub uus ja populaarne surnud hobune olevat . Jah, isand Oadil on õigus, tõepärasem oleks taaskehastuda nii, et suur osa meist lapitud rõivis ringi käiks. Aga kes hakkab otsustama, kuskohast saame me Ausa Komisjoni (tm), kes teeks tõelise teadmuse järgi otsuse selle kohta, kes peavad kehastama keda ? Ja kas õnnetuke peabki alatiseks paljajalu ringi käima jääma või võib ta kunagi taotleda luba pronksist sõlge oma särgile aukude vahele kinnitada ? Teine teema veel selles, et avalikud üritused (suletud üritused on hoopis muu maailm niiehknaa, ei tea üks klubi, mis teine teeb metsa vilus kurja silma eest salaja) on paljus publikule suunatud ja räbaldunud villase vammusega me kelleski huvi ajaloo vastu ei tekita, see on ka fakt. Avalikud üritused kipuvad enamasti ka pidulikumaid sündmusi (peod, kärajad, sõda) välja näitama, kes niisugusesse kohta ikka orja või saunikut kaasa võtab .
Minu soovitus siiski peenematele meestele-naistele ka: võtke endale teine, lihtsam vammus ka ligi ja pange puuraiumise ajaks too selga, kestab uhke kraam kauem ja pole nõnda naljakas ka kui iga kirvelöögi peale hõbe kõliseb. Ma olen kindel, et nõnda tegid ka kõige rikkamad muiste
Ja mitte nii rikastele: ei usu mina, et lõhkirebitud särki või püksitagumenti ka vaesem rahvas auasjaks pidas, nõel-niit seisab tahtmise korral igaühel käes. Auklik vammus või ainult poolenisti valmisõmmeld sõjakuub pole mitte madala ühiskonnaklassi vaid suure laiskuse tunnus.

[lemmu tabelin]

Eesti ühiskonna viga üleüldiselt on oma asjade ülereguleerimine. Olenemata sellest kuidas küll püütakse aga ikka avastatakse ennast igasuguste reeglite ja käskude täitmise sasipuntrast ja see pole üldse fun. Sama hakkab tekkima siin ,et ei jäeta enam fantaasiale üldse ruumi. Ja nii lõpebki asi keeruliste reeglite sasipuntras ja see ei tee enam kumbagi hobi atraktiivseks.

[inwe]

ma nüüd riskin veel korra teemast natuke välja minna, aga viimaste arvamustega tulid meelde need mujal maailmas korraldatavad ren festid, kus on koos täiesti seinast seina kirju rahvas - - ja keegi kellegi päid maha ei võta.

mu meelest on ju hea, kui on palju erineva suunitlusega gruppe, suhteliselt igav oleks, kui kõik larparid tegeleksid ainult viikingiaja taaskehastamisega ja kõik larbid toimuksid ajal 800-1100. ja just täpselt, et igal üritusel on oma suunitlus ja reeglid, pole ju mõtet neid teades minna kohale teise suunitlusega üritusele ja olla pettunud, et miks ei jälgita kolmanda rühma reegleid.

st ega ma tegelikult väga ei tea, mis toimub. ma olen nii vähe näinud larparite ja taaskehastajate vahelist vaenu, et mu meelest erilist probleemi nigu ei olegi - on lihtsalt erinevate huvidega grupid, kes vahetevahel mõnel üritusel kokku saavad, aga miks nad omavahel kaklema peaksid minema, kui eelnevalt on teada, et kes on kes ja kes mida oma olemusega taotleb?

põhiline on ju ikkagi see, et inimesel endal oleks tore ja et ta naudiks seda, mida teeb. sellepärast mulle need ren festid ka hirmsasti meeldivad, et vähemalt piltide järgi tundub, et kõigil on seal ebanormaalselt äge olla.

[Hulkur]

need ren-festid on nagu meie hansapäevad - neis on ajaloolisi element ja on rollimängulisi elemente ning kokku on üks suur lõbus karneval

hansapäevadel pole minuteada keegi musta kassiga pihta saanud

[Andrus]

Lugesin siin seda teemat üht ja teistpidi ja pakuks kah oma kaks senti sekka.

Mulle tundub, et nii konfliktid kui ühisjooned tekivad sarnase taustsüsteemi valinud seltskondade kokkupuutel.

Mütofest on koht, kus (mütoloogilisse?) muinasaega paigutuv mäng nimega LARP ja Muinas-Eesti ajaloo uurimisest välja kasvanud taaskehastamine põ(r)kkuvad. Ürituse reeglid lubavad nii üht kui teist ja see on ürituse korraldajate otsus.

Mõni teine üritus, kasvõi seesama "karminäoline" Kiruvere on koht, kus kokku tulevad vaid muinasaja taaskehastamisega tegelevad inimesed ja kus LARPi kui sellist ei ole reeglitesse kirja pandud, kuna üritus ei ole selle jaoks. Jälle korraldajate otsus, mitte cunning plan maailmavallutamiseks.

Alati on võimalik rahulolematutel teha omad üritused ja reeglid ning ajada oma joont. Naljakas on üritada seda aga ajada nö "teise õue peal". Kui tulid üritusele, siis olid reeglitega nõus. Kui ei meeldi, siis ära mine sinna üritusele. Konflikti otsida on alati võimalik aga antud situatsioonis kergelt kummaline...

Lisaks veel, et kuidagi on tekkinud ekslik mulje, et taaskehastamine tähendab ainult mingit muinasaega. Ka Eestis tegeletakse mitme teise ajalooperioodiga: kõrgkeskaeg, Põhjasõja ajastu ja II Maailmasõda tulevad näiteks kohe meelde. Ja ei ole neil muud ühist selle "tavalise" muinastaaskehastajaga, kui et sama moodi aetakse raamatust näpuga järge ja tehakse reegleid nii avalikele, kui kinnistele üritustele. Kui teha II MS tausta paigutuv LARP, siis võiks otsida ja leida nii konflikte kui kokkupuuutepunkte ka klubiga Frontline näiteks.

Jah, taaskehastamine eksisteerib ka väljaspool üritusi, kuid ka siis lähtutakse mingitest (kirjutamata) reeglitest, tavadest või tegijate nägemusest. Seega on igasuguse tegevuse alus (mingid) põhimõtted. Ürituse põhimõtted pannakse kirja reeglitesse ja üldiselt võiks need väljendada vähemalt korraldajate endi nägemust. Seega on (mingid) reeglid vajalikud.

Ebanormaalselt äge saab üritust nautival osalejal olla küll nüüd igal üritusel. Ehk siis jälle, kui põhimõtted, maailmavaade ja arusaamad erinevad, siis miks tikkuda näiteks taimetoitlastest neonatside balletitundi?

Rahu ja respekti. Maailm on suur ja lai, kitsaks läheb vaid siis kui trügitakse kuhugi, kuhu asja ei ole.

[Liiwi]

Riskides eelpoolkõnelejaid korrata, väidan veelkord, et pole ma kohanud kistumatut ja ülesaamatut taaskehastajate ja larparite vahelist vaenu. Olen näinud vastuolusid isiksuste tasandil, kuid seda üldistada oleks nõme. Eks kõik alfa-tüüpi persoonid peavad endale tõesti selgeks tegema selle, et (nagu Mimic juba ütles) ürituse panevad paika selle korraldajad. Ja kõigil, kellele antud maailm ja korraldus ei meeldi, on vabalt võimalus end mitte kohale vedada Siiski mingil täiesti arusaamatul ja müstilisel põhjusel on suured Mütofesti üle virisejad ikka ja alati kohal
Taaskehastamine ja LARP ei välista ju teineteist. Kokkupuutepunkte on ja üsna paljud taaskehastajad tegelevad ka rollimänguga. On palju ka neid, kellele rollimäng ei istu ja kes (mütol näiteks) loovad oma kohalolekuga olustikku ja näitavad/õpetavad käsitööd. Ei näe, tõesti ei näe ülesaamatuid vastuolusid ja ruumi peaks jätkuma kõigi jaoks. Paduautentset keskkonda taastada ei õnnestu meil niikuinii, pole seda muide ka Kiruveres mitte
Rohkem sallivust ja rõõmu koosolemisest toredate inimestega

[Mimic]