Ohutusest -turvalisusest

[KEK]

[turmakoll]

[Trexxx]

Autentsus peaks olema sportmõõgavõitluse juures olema küllaltki teisejärguline asi mille pärast muretseda.
Lähtuge füüsikast?

[Hulkur]

[KEK]

No kui siin nüüd füüsikast lähtuma hakata, siis võiks karastatud kiivri kaitseks välja tuua ühe punkti mida turmakoll mainis juba.
Kui kiiver ei deformeeru, vaid libistab sisse tulnud löögi enda pealt ära (ja seda ta oma kuju tõttu suure tõenäosusega teeb), siis ei jõua ka löögi täisjõud kuidagi pealuu/kaelani välja.
Seega mida rohkem kiiver deformeerub, seda vähem löögijõust peegeldatakse ära ja seda rohkem löögi energiast kiiver ise vastu võtab ja potensiaalselt pea ja kaelani jõuab ju?

Ühesõnaga, kuskil kahe äärmuse vahel on see optimaalne suhe.
Mina kaldun arvama et pigem karastatud materjali poole peal.
Keskajal plaatturviseid karastati kindlasti.
Viikingid oma mõõkasid mõistsid karastada, tooge üks mõistlik põhjus miks nad kiivritega sama moodi ei oleks pidanud talitama?

[Hulkur]

Ka karastatud teras deformeerub. Peaksid ju isegi teadma.

[KEK]

[lemmu tabelin]

Kogu selle jutu taustal oletagem,milline peaks olema lubatud ja nõuetekohane kiiver ,seda juhul kui on lubatud pidurdatud-mõõdukad löögid kiivrilakke.

1.Kiiver peab lähtuma mingist ajaloolisest mudelist ja ajastust.
2.kiiver peab katma näoosa ja küljed (lisatud)
3.kiiver peab olema rihmatatud
4. kiivril peab olema kinnitatud polsterdus minimaalselt 1 cm (lambanahk,lebomatt,kiivrialune müts)
5.kaitstud peab olema kaelapiirkond (lisatud)
6.kiiver peab olema valmistatud vähemalt 1 mm plekist,kupliosa soovitavalt karastatud.

Millised kiivrimudelid mudelid meile jääks?

[Liiwi]

Toetan Lemmut kahel käel - arvestades, et muinasvõitluses ja ka sportlikus mõõgavõitluses on tegemist väga noorte inimestega, kellel kogu elu ees seisab, pooldan igal juhul maksimaalse turvalisuse tagaajamist. See, et siiani pole miskit traagilist juhtunud, on väga hea. Hea oleks ka, kui juhtumata jääks.

Mida mul on siiani tulnud turniiridel/muinasvõitlustel lappida?
2 masslahingus murtud sõrme - katmata kilbikäsi.
1 tõenäoline küünarvarre murd või mõra.
Hulgaliselt haavu - õnneks mitte väga suuri ja sügavaid.
Hulgaliselt päris karme põrutusi ja hematoome - liigeste piirkonnas võib selline pealtnäha tühine asi nagu põrutus anda tunda veel aastaid, eriti kui peaks kaasnema vedeliku kogunemine liigesesse või liigespindade vigastus tugevast põrutusest.

Tuletan siinkohal meelde oma kunagise karate treeneri õpetust, mida ta lugematute kätekõverduste ja kõhulihaste harjutustega kogu meie grupile pähe tagus: meister pole see, kes löögi täie jõuga teisele ringis sisse taob, vaid see, kes ennast ja võitlustehnikat sedavõrd valitseb, et on suuteline löögi millimeeter enne sihtmärki fokusseerima e. peatama.

Mis võib juhtuda raevukas täiskontaktses muinasvõitluses täie rauaga lööke sisse tagudes?

1. Löögid pähe: ajukelmete alune või ajusisene verevalandus - selleks pole üldse vaja looma jõudu rakendada, piisab kehvast varustusest ja õnnetust tabamusest. Kui tabatul peaks olema seni diagnoosimata kaasasündinud ajuveresoonte anomaalia (mille olemasolu paljud inimesed ei aimagi ja elavad rõõmsalt koos sellega elu lõpuni), võib ajuverevalandus osutuda ka saatuslikuks.

2. Löögid kaela (tahtlikud või eksimusest ja tulipäisusest): kui tabatakse unearteri piirkonda, kus asuvad ka südame tööd mõjutavad retseptorid, võib järgneda südameseiskus. Lülisamba kaelaosa vigastus, mis murdunud luufragmentide nihkumisel võib tabatu panna eluks ajaks ratastooli või voodisse võimaluseta midagi allpool õlgu liigutada. Tabamus kõri piirkonda - kõrikõhrede murd ja raske hingamisteede kahjustus, eluohtlik verejooks.

3. Löögid õlavöötmesse: jutt, et nuia või kirveta pole võimalik vigastusi tekitada, on bullshit - tugev löök nüri mõõgaga õlga ülevalt alla võib purustada rangluu ja luufragmentidega vigastada rangluualuseid suuri veresooni. Järgneda võib eluohtlik verejooks. Löögid õlaliigese piirkonda - õlanärvipõimiku vigastus, õlaliigese vigastus, õlavarreluu murd.

4. Löögid rindkeresse: kopsukontusioon e. põrutus, mille tagajärjeks võib olla pikk lesimine haigevoodis. Roidemurrud, mis võivad vigastada kopsukelmet -> veri või õhk kopsukelmeõõnes ja lähem pikaajaline tutvumine intensiivravi osakonnaga.

b]5. Löögid kõhu piirkonda[/b]: maksa rebend -> fataalne verejooks, mis nõuab kohest kirurgilist sekkumist ja on eluohtlik. Põrna rebend -> tulemus sama.

6. Löögid kubemesse -> ma ei pea ju meesterahvastele detailselt seletama, mis juhtuda võib???

7. Löögid jalgadesse: põlveliigese vigastus, mis võib lõppeda liigesepõletiku, liigesesisese vigastuse ja aastate pärast liigese proteesiga.

Kui te nüüd nördinud kisaga teatate, et ma olen ülereageeriv lubjakas, siis võtke teadmiseks, et hoolimata praegusest kõrgest vanusest olen ka mina olnud 16-30-ne ja adrenaliinisõltlane olen praegugi. Küpse ea õnn või õnnetus seisab selles, et lisaks adrenaliinilaksule oskad arvestada ka riskidega. Saage aru, et oma tervist ja ka teie vastase tervist läheb vaja 10, 20, 30 jne. aasta pärast. Kui jätta kõrvale kõik tööalane ja rääkida puhtisiklikust kogemusest, siis olen viimased 29 aastat elanud (ja hädas olnud) omaenese lollusest põhjustatud seljavigastusega. Mida aeg edasi, seda enam ma toonast teismelise (18-aastase ) tulipäisust nean ja meedikuna tean, et mingil hetkel lõpeb asi operatsiooniga.

Rääkida, et täiega sisse taguda on tore ja ilma selleta pole spordist mingit fiilingut, on minu meelest lihtsalt vastutustundetu.

[Lõvi]

[Alari]

[Lõvi]

[Alari]

Wikipedia annab teada, et nad tegid turviseid kõrgaadli jaoks. Ehk siis, kui sul on piisavalt RAHA, siis sa saad osta ka väga kõrge kvaliteediga asju. Kui palju oli neid, kes suutsid endale nende meistrite turviseid osta? Tavasõdur pidi ikka kehvema kvaliteediga turvistega läbi ajama.

Kui nüüd võrrelda viikingiajaga, siis 1350 aasta kandis toimus terasetööstuses kõrgahjude kasutuselevõtuga palju muudatusi, suurim on vast terase odavamaks muutumine.

[Lõvi]

Tavasõdurid suht tihti silkasid ringi nahk/linagambedes. Ja levinud arvamuse järgi viikingiaegse kiivri idee polnud hulludele matsakate vastupidamine, vaid suht kriimustuste eest kaitsmine (näiteks nendele eelnevatel Vendeli kiivritel on suht hm, palju auke ja teras suht õhuke.
Ükski ajalooline lahingturvis ei kaitse kõige eest kahevüitluses- parim kaitse on aju, enesekontroll ja reeglitest kinni pidamine. Kui on soov lahmida teraslattidega elektroni aktiivsusega, siis parem oleks teha nii nagu tehti juba keskajal- korralik "panzerkampf", kus võideldi eriti raskelt ja kasulikult soomustatult, näiteks oleks Inglise kuninga Henry VIII jalgturniiriks mõeldud turvis.

[turmakoll]