Drägoni foorumis toimunud arutelud ei ole eriti silma paistnud teadusliku kaalu poolest. Kui eelmistes sama teema postides (ja ka kõigis teistes teemades) ei ole järgitud teadusartiklite põhimõtteid, siis on veidi kohatu mulle seda ette heita. Olen omateada püüdnudki väiteid tuua vaid isiklike arvamustena (sestap ka "võibolla" tihedam kasutamine).
Võiks nüüd alluda "provokatsioonidele" ja tõtata oma väidetele teaduskaalu otsima. Aga võib ka ignoreerida oponentide võtteid ja jätkata isikliku arvamuse tasemel aruteluga. Ehk siis "Andrus arvab", mis on Kristjanil väga täpne määratlus, sest nii oligi see mõeldud
Niisiis veelkord Kristjanile vastuseks, miks ma tõrgun käemähiseid turvisteks või turviseosadeks nimetamast:
1. Bayeux vaibal on näha meeste käte ümber "midagi", mida võib tõlgendada riide- või siis naharibadena, mis VÕIVAD olnud aga ei ole tõestatult katnud näiteks metallribasid
a la Valgarde lihtsustatud variant. Kas aga üldse oli tegu turvisega? Ei tea, VÕIBOLLA.
Äkki hoopis ratsameeste-sõdalaste kombega siduda lipendavad käised kinni, et oleks mugavam (ratsu seljast) võidelda?
Äkki rõngassärke kandvate sõdalaste kombega kinnitada laiad käised enne turvise selgatõmbamist (teate ju küll, kuidas vahel kipub särgivarrukas alt ära jooksma).
Samas miks mitte ka käise ümber seotud kaunistustena, Kristjan peaks teadma eespool nimetatud raamatutest läti meestel olnud pronksiga kaunistatud paeladest (kasutan umbluu terminit, aga kes teab saab aru).
Kui juba "puusalt laskmiseks" läks, siis miks mitte ei ole osadel meestel tegu käise peal olevate hõbe- ja pronkskäevõrudega (need vöödilised käised)? Sõdalaskultuur ja nii edasi. Kas Zarina ka mitte ei maini kommet "kinnitada" varrukaots käevõruga?
(palun tähele panna, et ma ei viita mingitele teadusteooriatele, vaid loobin isiklikke arvamusi ajurünnaku stiilis, mis minu arvates pigem sobiks siia foorumisse)
2. Kui minna seda teed, et käemähised ei ole kasvõi Eestis tõestatud, siis võiks ju argumenteerida ka pükste, kapuutside või veel mitmete kasutatavate ja praktiliste rõivaesemete vastu. Riideriba käe ümber mässimine ei ole sedavõrd unikaalne ega üllatav oskus eriti meie kliimas, pealegi kui jalgade ümber mässimisega saadi ju siinmail hakkama. Erinevalt lätlastest paistab meil kätekaunistamine olevat piirdunud käevõrudega, sest pole leitud-tuvastatud neisamu kaunispaelu ja eriti kohmakaid nn. "Sõdalaskäevõrusid" (mille alla või peale lätlased ise pakuvad mingeid mähiseid, kuna varrukas lihtsalt ei mahu seda katma). Sestap väitsingi et VÕIBOLLA oli tegu mitte levinud moega, vaid isikliku mugavusega näiteks metsateol (no proovige, on ju mugavam
).
Bayeux vaibal ei ole ka need oletatavad mähised ühesugused, mis viitaks levinud kindlale turvisetüübile, vaid kuidas juhtub, mis viitab MINU ARVATES pigem igamehe isiklikule mugavusele ja praktilisele meelele.
3. Kui juba tähti aga närida, siis peaks ju vahet tegema ka sääremähisel riietusesemena ja sääremähisel, mis katab jalaturvist. Või siis näiteks kui sõdalane otsustab läbi vee marssimise jaoks oma sääremähised kinnitada lisapaeltega, mida tarvitab vaid ja ainult sõjamängude ajal, kas tegu on siis Kristjani mõttekäigu kohaselt samuti "turviseelemendiga" või ikkagi ainult paeltega, mis teenivad praktilist-mugavat eesmärki?
Veelkord, ma ei näe sellisel spetsiifilisel eristamisel mingit mõtet ja ei leia et peaksime sellise detaili kallal edasi arutlema. Aga jälle seda "arvab Andrus" ...
Saan aru, et Kristjan soovib konkretiseerida antud küsimuse puhul kasvõi Muinaslaagrisse sobivate käeturviste loetelu. Idee pole ju paha aga kogu lugupidamise juures tundub mulle, et praegu raiskad sa küll oma teadmisi.
Olen juba kuulnud, et Kiruvere reeglid ei anna ette ei kiivripleki paksust ega kilbikupla sepistamise õpetust. Noh, siis oleks ju palju loota, et anname ette "korrektse" peidetud turvise juhendi