Võitlejate seisukohast on klubi kaubamärgina väga hea välja tuua, klubi võtab siis vastutuse selle eest, et lahingusse läheb väljaõpetatud, hästi varustatud ja mittedebiilikust võitleja. Üksiküritajad peaksid siis läbima mingisuguse testi ja relvakontrolli.
Aga kas selle asemel, et siin reegleid ja varustuse süsinikusisaldus pulkadeks lahti võtta poleks lihtsam ühele inimesele öelda, et mitu korda ülitugevalt ühte kohta lüües, võivad kaasvõitlejal tekkida kergemad või raskemad tervisekahjustused ja sellel pole lihtsalt mõtet, kuna vistlus käib puknktide peale ja KO ei ole võitmiseks otseselt vajalik.
Mis aga minusse, kui pealtvaatajasse, puutub, siis igal juhul on huvitavam vaadata, kui õhus lendab verd ja hambaid, kui keegi kantakse platsilt ära ehtsa peapõrutusega või murdunud liikmega, jumala pärast ma vaatasin lapsenagi suusahüppeid vaid lootuses, et äkki keegi kukub. Igal juhul, kui puhtalt sellest seisukohast vaadata, siis Diagriani kolm pauku Sealemmule pähe olid minu jaoks selle võistluse tipphetki, tümakad olid sellised õõnsad ja valjud, tõeline meistriteos. Ega ma ka mingi paanikas eit pole. Kui ma ühel suvel ikka platsi peal tilkuvat ehtsat verd nägin ja sõjamehe puhast sahtlit silmitsesin oli ikka tõeline respekt, mehed!
Kõnealusel korral olid ka kommentaarid väga asjakohased ning selline kergelt iroonilise tooniga meediku kutsumine mõnusalt ajastukohane. Howard Pyle Robin Hoodi lugudes kirjeldatakse ka mõnusalt, kuidas 100 meest naeru käes rähklevad kui üks kahemeetrine jõujurakas täie jõuga uibuse malakaga teisele vastu pead virutab, mmmmmmmmmmmmmmmõnus
Ma rumal vist lihtsalt hakkasin pabistama, et äkki jääb võitlejaid siis vähemaks, selle asemel, et neid juurde tuleb. Nö negatiivne või positiivne iive.