Minu mulje on, et Kristjanile meeldib muudkui vaielda. Aga, kui me ehitame ühe hüpoteesi teise otsa, siis lõpptulemus muutub üha hüpoteetilisemaks ja ebakindlamaks.
Mulle isiklikult meeldib hüpotees, et Bayeux vaiba põikitriibulised käsivarred on mähitud mingite ribadega. Selle oletuse aluseks on nii sarnasus sama vaiba sääremähistele kui korduvalt mainitud Läti aines.
On ka õige, et Bayeux vaibal on need käevarte põikitriibud koos sõjavarustusega ja mitte tsiviilis. Samas, ei saa mingil juhul väita, et käeturvist tingimata kanti, on küllalt näiteid, kus seda ilmselgelt ei ole, kasvõi Lewise malendid.
Läti arheoloogiliste leidude militaarsusega on asi segasem- ei stiililt ega valmistamistehnoloogialt erine käemähised kuidagi pidulikest rõivastest, samas Gugeri matuses on ka kuub pronksklambrikestega kaunistatud. See, mis seal säilinud on, on pigem dekoratiivne. Mehel on kaasas relvad, aga metallkaunistustega (muu ei säili eriti) tekstiil ongi olnud jõukama kihi, eliidi teema, eliit aga tähendaski sõdalasi.
Muidugi, kokkuvõttes tundub mulle, et ka käeribade militaarne seos on mõeldav.
Kas aga ümber käe keeratud naha või riideribad olid nüüd selline väga turvaline turvis, mille puhul kätt kilbi varjus hoida ega kilbiga kaitsta polnud mingit vajadust (ai ei, jälle läks sassi, see polnud ju üldse võimalikki), see tundub kahtlasem. Muidugi võiks huvi pärast teha eksperimente terava relvaga mingi seajala vmt peal... Küsimus on ka, kas turvav osa oli mähis ise või miski selle all? Viimasel juhul oleks mõnes mõttes tegemist muistse varjatud turvisega
Tänapäevases mängulises/sportlikus võitluses (sealhulgas Kiruveres), kus me tahame, et kaitsevarustus kindlalt ületaks ründerelvade võimekust, tuleks kasutada siiski midagi neile mähitavatele ribadele lisaks, midagi nende all, varjatult.
Nomaitea, võibolla võiks reeglitesse kirjutada, et käe ümber mähitav riba on mõistliku teostuse korral (allikatega kooskõlaliselt,) lubatav.