Muinas-eesti turvis

[Batu]

Midagi asjalikku ka vahele.

Rõngaskude, Kaarma khk. Mul on pilt kuna Ain Mäesalu palus mul seda pildistada, ise infot üles ei kirjutanud. Võin eksida, aga peaks olema muinas.

https://picasaweb.google.com/1173669793 ... 2722285730

Kiivri kujutis vööjagajal. Matus 11.-12. saj, Käku kalme, Kaarma khk:

https://picasaweb.google.com/1173669793 ... 3226438530
https://picasaweb.google.com/1173669793 ... 1502757570
https://picasaweb.google.com/1173669793 ... 7021287650

Vot selline äge vidin.

[Irve]

See kude on päris omanäoline. Annab vist liikuma paremini?

[celecirion]

Panen siis siia kah omapoolse mõtte.

Kura poolsaarelt , toonase Muinas-Eesti lõunapiirist mitte väga kaugelt on leitud viis kiivrit dateerituna 12.-13. sajandisse.( üks samast tüübist pärit kiiver on leitud Leedust, sealne kiiver on dateeritud 12. sajandisse)
Eriti tuleks tähele panna, et leitud vööjagaja pärineb Saaremaalt, Käkust ja on teada HCL`ist, et saarlased tegid tihti koostööd Kura poolsaare elanikega. Samuti annab selleks vihje vist Saxo Grammaticus?

Joonistuselt võime näha, kuidas leitud vööjagajal moodustub kaks kaart, millel teatav sarnasus on Durbe kiivrileiuga.
Kõik leitud kiivrid on suhteliselt sarnased üksteisega. Ühel on näo kohale jääv koht tõsiselt roostetanud , niiet ei saa teada, kas sinna oleks võinud olla kinnitunud mingisugune ninakaitse, nagu on näha eelpoolmainitud vööjagajal.

Kui loogiliselt võtta, siis meenutab see väga midagi segu tavalisest spangenhelmi-konstruktsiooniga Normanni kiivrist ja Durbe leiust.

Pilte :
Durbe kiiver ja Käku vöönaast.

[Batu]

[Irve]

Niiet ütled, et need puuduolevad kohad taotlusega pole? Kahju

[Ocazy]

Kas sellel vöönaastukiivril on tõesti ninakaitsme all sellised kikkis vuntsid?

[celecirion]

[hinricus]

[looom]

[Batu]

[sippo]

Hinricus, jaga siia siis ka oma pilt samast rõngastikust, siis on igaühel oma silm sinine.

[hinricus]

Päris korralikku viidet ei ole, aga Thunmark Nylen Die Wikingerzeit Gotlands II ja III:1 osa, võibolla ka I on mõtet vaadata. Kui raamatukokku ei saa minna, siis kiire link . Vaevalisem on otsida Historiska Museeti leheküljelt (otsingumootorisse näiteks remendelare, landskap- Gotland jne).
Gotlandilt, muide, on üks viikingiaegne kiivri detail,"kulmude" osa. Kas on tegu maski katkega või on seal olnud lihtsalt ninakaitse, ei ole ilmselt võimalik kindlalt öelda. Peale Gjermundbu kiivri on maski katked veel Taanist Tylest ja Ukrainast Kiievist, eks ole.
Valsgärdes, kus vendeli ajal olid uhked kiivrid, viikingiaegsetes matustes enam kiivreid ei ole. (Mis vaevalt et saab tähendada, et nad kiivreid enam ei kasutanud) Aga paatmatuses 11 on see Creutzi poolt nn Pöide sepale omistatud odaots, mis võib viidata kontaktile hilisviikingiajal.
Aga rõngaskoest- Kaarma . Pilt ei ole väga hea, ja korrosioon ning konserveerimine on teinud ka muidugi oma töö, aga vaadatagu näiteks alt teist horisontaalset rida või vasakult teises vertikaalses reas keskel olevaid rõngaid. Needikohti ei ole spetsiaalselt ette keeratud, need mis on, on juhuslikult nii jäänud.
Kärla Oriküla
Mõnel rõngal on needid ka näha.

[Batu]

[hinricus]

Kui Sa selle Gotlandi raamatuni jõuad, siis näed, et sedasorti jagajaid on seal leitud vähemasti 5 (Thunmark Nylen 1998, Die Wikingerzeit Gotlands II, tafel 137:1-5) Veel on üks just selline juustega variant Ärvingest, Spanga kihelkonnast Upplandist Rootsis( Hedenstierna- Jonson,C., Holmquist Olausson, L. 2006. The oriental Mounts from Birka's Garrison, 30) ja Käku omaga sarnane Maaria Saramäkist Soomes (Kivikoski, E 1973. Die Eisenzeit Finnlands,119, tahvel 103 joonis 890).
Pole päris võimatu, et säärane leid ka kusagilt Põhja- Venemaalt võib olla, aga ei tea. Kirill Mikhailov sellist asja oma nn novgorodi tüüpi vööde käsitluses ei maini, seda tüüpi vööde tüüpiliseks osaks sellised näokujutisega jagajad polnud (Mikhailov, K. 2007.Uppland-Gotland-Novgorod
Russian-Swedish Relations in the Late Viking Age on the Basis of Studies of
Belt Mountings. Cultural interaction between east and west. Archaeology, artefacts and human contacts in northern Europe.Eds. Ulf Fransson, Marie Svedin, Sophie Bergerbrant, Fedir Androshchuk, 205-210). Teisest küljest esineb Gotlandi vöödel palju naaste, sealhulgas nn. novgorodi vöödele omaseid, kuid tihti koos skandinaaviapärase stiiliga pannalde ja jagajatega. Paljude naastudega vööd arvatakse olevat ida poolt tulnud mõjutus (algselt stepirahvaste sõdalasevöödest)

[Batu]