Taaskehastuse teemadel

[Wahuric of Aestgard]

Kas võib katta Wisby copi hoopis riidega naha asemel?

[Lõvi]

Hea linariie oleks vägagi hea. Nahkkattega brigantiinid on üleüldse hiliskeskaegne teema (esimene on umebs 15. sajandist).

[Mimic]

Väidaks kõigepealt, et coat of plates aka cop ei ole sama, mis brigantiin. Peaaegu sama, osad copi tüübid ei erine hilisematest brigantiinidest just palju, aga selleks, et mingigi selgus oleks turviseterminites (ja seda selgust pole), kasutatakse erinevate turvisetüüpide kohta.
Samuti ei julgeks mina küll väita, et põhjaks ainult riiet ja mitte nahka kasutati. Niipalju kui ma näiteks Wisby kaevamistest (konkurentsitult suurim kogus cope ühest kohast) lugenud olen ja sellest mäletan (hõlmab nii raamatut kui mitut artiklit), siis needialuseid uuriti täpsemalt ainult kinnaste puhul. Kui on pakkuda mingeid konkreetseid viiteid konkreetsetele materjalidele, loeks hea meelega. Uurisin miski hetk seda teemat veidi ja ei leidnud küll kedagi, kes oleks nii julgelt väitnud, pigem et kasutati ilmselt mõlemat varianti.

Praktilisema poole pealt. Kui riidega teha ja mitte nahast, siis teeks mina kahekihilise, all tugevam linane (ei veni nii hullusti kui villane), pealiskihiks villane (kuna värvitav). Niisama villasest venib välja hirmsaste pikema aja peale, eestimaa peal on üks selline näide ringi liikunud Se's suhtes oleks nahast väga mugav, ei veni väga ja samas toonitav.

Parimat,
Mimic

[celecirion]

Seda ka, et linast on Skandinaaviast haudadest leitud väga vähe - seal seda ju ei kasvanud.
Meil aga kasvas. Kui Wisbyt teed siis arvesta kaa- nahk oleks ikka sulle parim variant.

[Mimic]

[Lõvi]

Naha kasutamise vastu räägib see, et see oli võrreldes riidega kallim. Ja brigantiiniks(coat of plateiks) sobib vaid suht õhuke nahk(muidu ei paindu korralikult jne), mille eelised võõreldes nahaga on kaheldavad. Ja nahk, raisk, võrreldes riidega on nõmeda kujuga ja seda on vaja suht palju.
Nimelt suvel üks tuttav tegi endale plaatturvise nahkkattega ja oli suht õnnetu. Raha läks palju ja õhuke nahk venib kah ja kui seda immutada vahaga, siis on juba vähese painduvusega.
Visby turviste materjale pole minuteada keegi otseselt uurinud- liiga palju orgaanikat selles hauas. Kindadega on natuke lihtsam- nad polnud ühelgi laibal käes vaid sattusid hauda eraldi.

[Wahuric of Aestgard]

Brigantiinide tüpoloogia
http://hermineradieuse.aceboard.fr/1476 ... ndines.htm

[Mimic]

[Mimic]

[Wahuric of Aestgard]

Siin on vast kõik Wisby cop id
http://www.hoashantverk.se/hantverk/hoa ... index.html

[Lõvi]

Mimic, ei jaksa nüüd kõike kommenteerima hakata, aga- naha tootmine oli ka varem keeruline protsess ja ühest loomast, mida on vaja umbes aasta jagu kasvatada saab vaid ühe naha. Ja kui nahka tegid ametimehed, siis riide kudumisega tegelesid inimesed oma kodus.

Materjalituvastusest- kui ikka orgaaniline aine oli läbi immutatud vere ja igasuguste muude laibavedelikega ja siis veel lagunenud paar päeva päikese käes ja suures hunnikus maha metud mitmeks sajandiks- kui täpne materjalituvastus siis on? Ma ei ole küll seda uurinud, aga igatahes see peaks olema suht keeruline uurimus- praktiliselt ainukesed kohad, kust materjali võib leida ja tuvastada, on mingi needikoht.

[Bernard]

[Wahuric of Aestgard]

Ilmselt katan oma cop`i riidega ( 1 kiht villast ja 2 kihti linast ). Sest nahk on kallim ja raskem töödelda.
Eeskuju on see:
http://www.hoashantverk.se/hantverk/hoa ... front.html


Ajaloolisem eeskuju. Løgum kloster ca 1300
http://bp1.blogger.com/_15u-Ox8AjHM/R1x ... img011.jpg

[Dan]

Kui jutt välja lastud suust siis - käppe tegema. tsopp tsopp bifoor zi dzöörmans come.

(iseenesest on plaatvestiga suht lihtne - ei pea vaeva nägema plaatide pinnatöötlusega ning kanga/naha külge neetimine pole nii vaevarikas kui poleeritud pinnaga asjade kokkuneetimine. Ei pea ju igaüks alustama vitskiivri või kaheldava autentsusega õlakaitsmete valmistamisest, nagu läänemaailma netis kirjutatakse, plaatvest paras õppimiseks. Enamikku plaate ei pea isegi haamriga töötlema.)

Niiet jah- julgen väita et sellel tööl on N arv etappi millest peamised on:
1. vahi raamatust mõni Eestis/Visbys/Shveitsis/Saksamaal/Itaalias leitud (või ka säilinud ) plaatvest
2. mõõda enda mõõdud
3. Lõika riidest/nahast see pealmine kiht ja arvesta juurde varu, sest plaadid teevad sinu ümbermõõdu hea hulga suuremaks
4. lõika metallist plaadid relleka/giljotiini või hammastega
5. lihvi plaadiääred lihvpingi/masina/käia/viili/luisu/siilinahaga
6. puuri augud
7. löö plaadid neetidega pealiskatte külge
8. ...
9. PROFIT !

[Wahuric of Aestgard]

Üks väike tsitaat, ühest jutust naha kasutamisest turviste tegemisel:

Over all, there are three mentions of leather armour in the sagas. (as acording to Falk). One is the magical reindeer coats, which do not count, one mention of "thick leather gambeson", in a 13th century translation of the saga of Charlemagne, and finaly a man in Landnåmsbok which was called "leatherneck" because he made himself a armour of oxhide.

Over all, this isn't a lot.

My personal theory is that at this point, thick leather was in quite short supply; Cattle where raised for milk rather than hides, and the later where quite expensive. Further more, the cattle in northern europe where smaller than their modern counterparts. Further more, a lot of what available was used for shoe production.
Thus, making armour of leather could be just as, or more expensive than making cloth armor.

When buff coats show up in the 17th century, this coincides with the rise of large scale cattle ranching in europe; Even then, the buff coat is just as or more expensive than the cursais (!)

Täis jutt on siin :
http://www.myarmoury.com/talk/viewtopic.php?t=7754