Terasrelvaga võitlemise varustusest

[lemmu tabelin]

[piir]

[lemmu tabelin]

[vanakaru]

kiivrite vähesus muinasaegses arh mat -annab selget tunnust et eestlastel oli kole kõva pea ja neil ei olnud kiivrit ülepea vaja
samuti ei kandnud nad linaseid riideid sest säilinud on valdavalt villane

ups ups -- no palju on ülepea kilbikuplaid sellest ajast -- mul pole küll raamatut käepärast aga mälu järgi mõned kümned põhjalast kokku muide samas suurusjärgus ka kiivreid
järelduste tegemisel on ikka kaval mõelda ka asjade säilimise peale -- õhuke teras teadupärast on käbe roostetama

[lemmu tabelin]

[Karmus]

[Bernard]

Paraku on jah see selline "teadus" kus kehtib printsiip "see et midagi leitud pole ei tähenda automaatselt et seda polnud" - leiule (või selle puudumisele) lisaks tuleb rakendada palju ajaloo abiteadusi (millest üks, kui seda teaduseks võib nimetada, on loogiline mõtlemine).


Mis puudutab kooliõpikuid siis need on kirjutatud lihtsalt. Ja peavadki olema. Lihtne on kirjutada, et "kuna pole juppigi leitud siis järelikult tehti puust." (sama lihtne nagu on kirjutada "Albert/Stalin/Hussein oli paha, Lembitu/Päts/Bush oli hea").

Ei ole mõtet hakata põhikooli õpilase peanuppu vaevama keerulise probleemistikuga kas ajalugu on humanitaar- või reaalteadus ning mis on ajalooline fakt, ajalooline tõde ja ühiskondlik ajalootunnetus - see jäägu ülikooli ja neile kes asja vastu tõsisemat huvi tunnevad.

Põhi- ja keskkooli eesmärk on anda ennekõike nn. "entsüklopediaalne ajalooteadmine". Et tekiks mingi umbkaunde arusaam sündmuste järgnevusest ning elementaarne kausaalsuste mõistmine.

Lisaks kannab kooliajalooharidus tugevat propaganda ja ühiskondliku ajalootunnetuse suunameise pitserit - ja propaganda peab olema väljendatud lihtsalt ja arusaadavalt. Ning soovitavalt nii, et inimene oleks pärast valmis neid kindlaid ja lihtsaid "tõdesid" vere hinnaga kaitsma.

Ja õnnestub ka teadsa.

[vanakaru]

[sippo]

[vanakaru]

[Trexxx]

[Karmus]

Aga miks kupalde puudumine peaks tähendama, et meitemail kuplata kilpe ei võinud olla???

[vanakaru]

[Karmus]

Just just. On ju jämmemadki säilinud terad hullu moodi roostest puret.(Huvitav mismoodi arheoloogid tavaliselt sellele "õhuke hävineb" väitele vastu vaidlevad üldse?)

Aga millele ma rõhuda tahtsin on see, et kas üleüldse pidi kõigil kilpidel kupal olema? Räägib ju Henrik kuidas meite naabrid kuralased Riia linna piirates miskiseid laudadest piiramiskilpe kasutanud olid(HLK: XIV,7). Kas ei võinud ka tavalised võitluskilbid olla teistmoodi hoidmissisteemiga? Nagu ristisõdijate endigi omad näiteks. Pealegi hakkasid kuplaga kilbid siinmail seks ajaks oma aega täis saama kui uskuda: (Selirand, Tõnisson, Vassar "Kui Lembitu kutsus..." Tallinn 1968 lk. 42)
Säärastest kilpidest ei pruugi ka pandavates säilimistingimustes järgi jääda rohkem kui peotäis naelu ja neete.. kui neidki.

[Formendil]

Kuivõrd muinasajal üldse täies rauas võideldi? Niipalju kui ma Njalli saagat lugedes tähele panin, ei paistnud turvise kandmine eriti sage olevat. Kilp vähemalt enamasti oli, kiiver harva ja kehaturvis veel harvemini. On muidugi selle allika suhtes kaks aga: enamus võitlusstseene olid sellised naabritevahelised löömad, mitte organiseeritud sõjaretked (mõned siiski) ning hüpped jms võitlustrikid, mida sooritati, olid kohati kergelt utoopilised ka ilma raske turviseta.

Aga selles suhtes, et kui palju üldse viitsiti ja suudeti panustada kaitsevarustuse tegemisele, kui kulukas ja keeruline see tolleaegsetes tingimustes oli, kas polnud (majanduslikult) mõttekam loota rohkem sellele, et suudad kilbi ja mõõgaga hästi pareerida? Ja kuivõrd viitsiti rasket kola seljas kanda? Minu teada oli põhjus, miks Harald Hardraada viikingid Stamford Bridge'i lahingus kaotasid Haroldile see, et viikingid olid laiskusest tulnud laevade juurest ainult kilpide ja kiivritega, turvised olid jäetud laagrisse, sest nad ootasid ainult lähedaloleva linna saadikuid vms.

Mis muidugi ei tähenda, et ma poleks nõus eelkõnelejatega raudesemete säilimise jne teemadel .