Kuivõrd muinasajal üldse täies rauas võideldi? Niipalju kui ma Njalli saagat lugedes tähele panin, ei paistnud turvise kandmine eriti sage olevat. Kilp vähemalt enamasti oli, kiiver harva ja kehaturvis veel harvemini. On muidugi selle allika suhtes kaks aga: enamus võitlusstseene olid sellised naabritevahelised löömad, mitte organiseeritud sõjaretked (mõned siiski) ning hüpped jms võitlustrikid, mida sooritati, olid kohati kergelt utoopilised ka ilma raske turviseta.
Aga selles suhtes, et kui palju üldse viitsiti ja suudeti panustada kaitsevarustuse tegemisele, kui kulukas ja keeruline see tolleaegsetes tingimustes oli, kas polnud (majanduslikult) mõttekam loota rohkem sellele, et suudad kilbi ja mõõgaga hästi pareerida? Ja kuivõrd viitsiti rasket kola seljas kanda? Minu teada oli põhjus, miks Harald Hardraada viikingid Stamford Bridge'i lahingus kaotasid Haroldile see, et viikingid olid laiskusest tulnud laevade juurest ainult kilpide ja kiivritega, turvised olid jäetud laagrisse, sest nad ootasid ainult lähedaloleva linna saadikuid vms.
Mis muidugi ei tähenda, et ma poleks nõus eelkõnelejatega raudesemete säilimise jne teemadel
.