Muinassaapad talvel

[celecirion]

Lugesin kõiki Viitekogus olevaid teemasid, aga ei jõudnud ikka täpsele teadmisele.
Tegelikult ma tahan lihtsalt kinnitust - kuidas keegi proovinud on kas pääseb kuiva jalaga.
Erinevatel lehekülgedel ütleb, et kasutati nii villaseid kui ka rohust sokke ( varasemal ajal).
Jalanõude põhja topiti heina,villa ja kusagilt on nagu meeles, et ka vilti kasutati mingis osas saapatallast. (keegi oskab viidata? vist oli Yorkist vms)
Mind ikkagi huvitab - et millega põhju töödeldi et taimparknahk vett pidas - hülge-seebi-jms loomarasvad. Mesilasevaha? Kalaõli?
jms õlid. Ainuke taimpark mis vist korralikult ikkagi vett peab on hüljes. Eestist seda,aga vist hetkel kusagilt osta ei ole.
Mida teha siis kui ei taha maksta 2000 eeku paari eest - mida saab Rootsist ehk siis mida tegid mandrielanikud kelleni hülgenahk ei jõudnud.
Eelmine talv väljas olles kahe paari villaste sokkide + villaste mähistega + papudega mida oli nii vahatatud väljastpoolt + lisaks ma mökerdasin selle kokku mingissuguse tänapäevase nahktootega nimega Seamans leatherwax vms. Koosnes mesilasevahast + palmipuu õlist jms.
Pealtpoolt peab ilusasti - peale kokkupuudet lumega ei ole midagi märga/läbitulevat niiskust. Altpoolt ,aga kui seista lume peal imbub niiskus läbi naha ja vaikselt läbi mähiste-sokikihtide. Peaks kasutama topelttalda vms?
Üks kaaslane tegi üks aasta papud mis olid lambanahaga vooderdatud - niiskus tuli ikka ka läbi mingi aja peale.

Mida ma tahan Teilt, auväärsed on see , et jagaga õpetust ja kogemust - milline nahatöötlusviis ja mis ma seal sees pean kandma , et see jalg jäeks talvel kuivaks ja oleks mõnus olla.

[Timmo]

Mul ei olegi sellist probleemi olnud, sest panen alati oma jalanõudele topelttalla alla, siukse päris paksu 3-4 mm.
Kui villased sokid ja mähised jalas, sisi ei tunne küll ,et külm oleks, niiskust ei tule ka läbi. Ühel sügisesel ilmal olid nad isegi paremad kui mu talvesaapad, mis kiiremini läbi vettisid

[Bernard]

Ütleme nii, et kuna tekstiil ja nahk meil eriti ei säili, siis Eesti muinasjalanõudest on suht vähe teada.

Mujal Euroopas/Skandinaavias oli seis ikka selline, et ega enne uusaega väga korralikku jalanõud nagu polnudki. Need mis olid kulusid kähku läbi ja väga märja ilmaga oli jalg ikka märg ka lõpuks. See on tänapäeva kummiku maailmas kus kuiva jalaga soos sumbata saab.

Paks korralik nahk ja selle alla mitu paari villast on õige lähenemine. Villane on üks väheseid materjale mis ka märjana veidi sooja hoiab. Vilt on teine võimalus.

[Karmus]

Nõeltehnikas tehtud villasokid ja säärerasud ka ümber jalalaba mässida ja tunned end juba paremini.
Käimasid tuleb tihti vahatada ja määrida (eriti õmbluste kohti).
Tuleb lihtsalt tihedamini kuivatada ja hooldada, siis püsib ka jalg kauem kuiv. Ja kui märgub, siis liiguta ennast, et oma tegemised väljas kiiremini tehtud saaksid ja uuesti tuppa soojenema/kuivama võiksid minna.
Laiskus on enamasti see, mis inemesele ebamugavusi põhjustab.
Päris kummikukuivaks jalg ei jää, see on kindel aga nagu Bernardki ütles hoiab villases ka märjana sooja kui end liigutada viitsid.

PS Villase kohta... üks muhe sukeldumiseinstruktor teadis rääkida, et tuntud vanalaevauurija Vello Mäss olla oma meestega, ajal kui neopreenkummist kalüpsosi veel saada polnud, mitu villast kampsikut ja karupüksi pealistiku selga ajanud ja niiviisi aastaläbi allveetöid teostanud.

[lemmu tabelin]

Arvan et klassikaline nahkpapu ei ole see õige lahendus.arvan et peaks kasutama UNTASI.

Untad - Venemaa polaaraladel levinud paksud karusnahast (koera-, põhjapõdra-, hundi- vm nahast) talvesaapad lumes liikumiseks (wikipedia)

Külma vastu aitavad-Lambanahast sokid. Koera- või lambanahast untad. Karusnahast mütsid ja kindad (EPL)

Untad on õmmeldud kas koera või põhjapõdranahast jms.ja kantakse karusnahkse soki peal.On väljas suure külmaga käimiseks väga mugavad ja pehmed asjad,seda eriti lumel liikudes. (miski jäägerfoorum)

Sirvides netiavarusi siis tundub et untasi valmistati ja valmistatakse endiselt koera,hundi või põdranahast.Väga külmadel aladel säilib traditsioon hämmastavalt kaua.Proovige untasi teha .Hundi või põdranahk pole eriline probleem siinmail.

[Irve]

See on nüüd Käsmu muuseumiisanda jutt. Aga tema rääkis ühe väga vanakooli metsavahi juttu, kes ise pasteldega ringi armastas kooserdada. Pastel, va parkimata elukas, tuli tal öösiti pütti ligunema visata, et kõvaks käkiks ei tõmbaks.

Käis mees nendega päevad läbi metsas ringi ja seletas, et see pole õige jalats, kus vesi varbavahel ei lirtsu. Hea pehme käia.

Jutuna mulle meeldis ja seega räägin edasi.

[Kristjan Oad]

See oli veel võrdlemisi õhukesest nahast pealisega saabas, mille sees nõelsokki ja villast mähist kandes sai saabas märjaks ja sokk niiskeks, ent mähis kuivaks ja jalg ka veel soojaks jäi, kusjuures lund oli nii põlveni ja olemist ka mõnda aega.

Ehk siis mu arust pole siin mingit erilist keemiat. Sokid jalga.

[stuart]

Zeegu kogemus oli mo teada, et kui ikka nõelsokk all ja kahed jalamähised peal, lisaks pastel jalas, ei ole isegi paksus lumes sumbates ja 10 miinuskraadiga külm. Põhirõhk siinkohal sõnal sumpamine, kui paigal seista, siis hakkab lõpuks muidugi jahe.
Soojema ilmaga, kui asi rohkem plussi kui miinusesse kisub, saavad jalad muidugi kiiremini märjaks ka, ja ega seal muud tarkust polegi, kui korralik isoleerimine, mis ka märjast peast sooja peaks (villane). Vildist sisetald oleks ka abiks, puhtalt selleks, et enda jala ja külma maapinna vahele veel üks lisakiht tekitada. Korralikult viksimisest-vahatamisest ma ei hakka üldse rääkimagi, veesaapamääre vms ulmeasjad abiks, päris puhta vahaviksiga ei aja läbi karmimates tingimustes.
Mina kui igavene mugav inimene muuseas liimin õmblemiseks saapaserva Moment-liimiga kinni (liiga laialt ei tohi panna, see jääb väljastpoolt näha ja ei tule korralikult maha), eks see hoiab ka natuke seda õmbluste vahelt imbuvat niiskust tagasi.
Loomkatseteks tahaks kunagi proovida õlgedega vooderdamist, sest teadaolevalt õled niiskusega-hõõrdumisega kuumenevad (keemikud, ahhoi, andke täpsemaid andmeid).

Lemmu, Vene polaaralade jalanõuga on üks aga - sealkandis on ilmselgelt tegu ikka püsivate miinukraadide, seega sulalumi ja pori, mis meie taaskehastajaid talvel vast kõige rohkem kimbutavad ja saapaid märjutavad, puudub. Nagu sul endalgi kirjas, head kandmiseks _suure_ külmaga.