Ülikute kehastamine ja asjade hind

[Irve]

[Xan]

Miks mulle eelmisest postitusest jäi mulje, et taaskehastajad mängigu ülikuid ja larparid lihtrahvast ning kõik võiksid kohustuslikus korras rahul olla ?

Muide, muistsel aal Käsmus viikingipäevadel ei olnud taaskehastajad sugugi selline jõukurite paraad nagu Mütofestil seda näha võib Kiruverre pole kahjuks ise veel sattunud.

[Leofwyn]

Xan, siis sa lugesid seda natuke vales võtmes.

Muidugi, enesestmõistetavalt, ei pane ma kellelegi piiranguid peale kui uhkeks ta oma komplekti teha tahab

Mu jutu mõte oli teine= kui inimene, kellel pole väga suuri huve tegeleda taaskehastamisega just materiaalses võtmes (luua endale üha paremaid ja uhkemaid asju), vaid tahab lihtsalt nautida muinasaegset melu, siis ta võib teha endale väga vabalt ja suhteliselt väheste ressurssidega täiesti arvestatava "kostüümi". Ei ole vaja osta endale 10 000 asju kokku lihtsalt selleks, et teised sind välja ei naeraks, sest nemad on mingil põhjusel harjunud kujutama ennast ülikutena.

Minu jaoks on oluline mõtestatus- kui soovid olla tõsimeelne taaskehastaja oma uhketes nahkades, palun. Kui tahad lihtsalt muinsalt (ja ka kerge vaevaga) olustikku nautida, siis palun.
Kui mõni larpar tahab endale spets Mytoks bling kostüümi teha= see on tore, tehke- tehke!

[Dan]

[Zeek]

[Trexxx]

Jah!!! Kuhu jäid see aasta kõik need idamaised napis bling kostüümis tantsijatarid - chainmail bikinidega - küsin ma???

Mis puutub taaskehastajate aasta aastalt uhkemateks muutuvatesse rõivastesse, siis on see asjade loomulik areng. Vanad talupoeglikult maalähedased rõivad räbalduvad pikapeale konditsiooni kus nende kandmine võiks tekitada publikus arusaama, et ERANDITULT KÕIK käisidki nii riides. Mis jällegi loob vale arusaama toonasest elust olust - millest nigunii tehakse ainult oletusi. Võibolla keegi teab milline oli uhkete ja mitte nii väga uhkete riiete omavaheline protsentuaalne suhe. Mina ei tea.

Lisaks sellele vanasti aegajalt käisid teatavad ratsa rikkaks TM tüübid makse kogumas, niiet midagi väga uhket ei jäänudki järele mida selga panna (või millest riiet teha) sõlgedest ja muust mudrust rääkimata. See oht tänapäeval taaskehastajaid kahjuks ei ähvarda - ja nii nad siis muutuvadki oma välimuselt järjest rikkalikumateks.

Atraktiivsel väljanägemisel on ka teine põhjus. Meil on tarvis head välja näha selleks, et Taaskehastamist POPULARISEERIDA. Saage aru me ei kõida räbalatega kedagi. Ei meediat, investoreid, ega ka tulevasi taaskehastajaid.

Ja kui nüüd keegi küsib, et milleks on vaja taaskehastamist populariseerida siis vihje korras ütlen ,et igasugused väljakaevamised ja uuringud maksavad RAHA. Seega igasugune positiivne tuntus mida avalike üritustega saadakse kulub meile marjaks ära. Sest järsku otsustajad inimesed kalduvad kergemini kätt alla panema kui on vaja kas mingit kohta või mingit üritust läbi viia kui me oleme maailmakaardil olemas. Mitte ei maksa kõike omast taskust kinni.

Mis puutub aga orjadesse ja ülikutesse
Fotevikenis kunagi mult üks viiking küsis, et miks ma ääsile tuld teen - see ju orja amet? Mina selgitasin talle, et ta eksib, see pole orjatöö mida ta näeb vaid minupoolne vabatahtlik abi inimesele kes teeb minu arvates vajalikku tööd, sest ka mina saan sealt kasu kui ta oma töö varem ära teeb mitte ei vindu sellega kuni pimedani.

[Kristjan Oad]

Zeek ja Leofwyn, räägite üksteisest mööda vist.

Leofwyn ütleb, et üdini autentse komplekti saab teha 1300 krooni eest. See-eest ei ole see üliku komplekt, vaid lihtsa maaharija (muiste nii üheksa inimest kümnest, eks ole) oma. Autentsuselt vastab nn. viie meele reeglile (inimese loomuliku taju piires ei ole võimalik ebaehedusi tuvastada, kui neid ka olema peaks - nt kvaliteetne linane kangas võib olla nii käsitsi kui masinal tehtud, tulemuse järgi üheselt vahet teha ei anna). Autentsus on, (liigset?) edevust ei ole.

Ütleb minugi kogemus inimeste aitamisel ja organiseerimisel, et igale muinasüritusele igati pädevad muinasrõivad pole tõesti mingi imeloom, mida keeruline-raske hankida-teha oleks. Õpetussõnu on täiesti võimalik piltidega täiendet tekstidokumentideks koondada, millest iga huviline üheselt aru saab. Materjale on leida, kui sellega tegeleda. Soovi ja huvi peab vaid olema.


Muinasaja uurimine ja sellest inspireerumine on igas vormis tore. Ent mina jään Trexxxuest eriarvamusele selles osas, et olgu edevus ja stiilne väljanägemine kuitahes äge, laagritäis väärismetallist raskeid tegelasi pole kuidagipidi ajastutruu.

Tähendab, kui eesmärgiks ongi leidudest koopiate tegemine, rekonstruktsioone kandvateks mannekeenideks olemine, siis küll.

Ent kui eesmärgiks on mingisuguse muinasaegse olustikupildi loomine (endale kui ka külastajatele), nö. tükikese muinasaja elustamine, siis ei saa pelk arheoloogiapõhine autentsus jääda ainsaks kriteeriumiks.

Aga mulle meeldib nii. Trexxxule meeldib ilmselgelt teisiti. Igaühele oma.


Dan, Mütofesti tarbeks sai uurimust kohendatud, ent majanduslik pool jäi täies mahus sisse. Muinasmaa foorumist peaksid leidma.

[Hulkur]

[Irve]

Huvitav jah, et sulaste ja orjade taaskehastamise huvi niivõrd madal on (Mõlemaid võiks ju reisile kaasa võtta)

[Trexxx]

Laagritäis väärismetallist raskeid isikuid...

Juba vanal hallil ajal oli tähtis see milline sa välja nägid. Jõukas väljanägemine saatis teistele selge sõnumi:

Me oleme oma ettevõtmistes - millised need ka ei oleks - edukad.
Me oleme osavad kauplemises, röövimises.
Meie naised teevad kõige paremat kangast.
Meie kari kosub ja vaenlased pagevad juba meie nime kuuldes.
Meie jaksame enda kaaskonda võtta kõige kuulsamad sõjamehed, laulikuid ja käsitöölised.
Meie jumal on vägevam kui teie oma.
Parem suhtuge meisse lugupidamisega või muidu...

Ja see on sõnum mida edastatakse läbi jõuka väljanägemise, on umbes nii vana nagu inimkond ise.
Sama vana nagu karukihvadest kee küti kaelas, või uuemal ajal Paraad Punasel väljakul.

Nüüd kui see sõnum kohale jõudis, võis suhteliselt tõenäoliselt oletada, et kõik potensiaalsed vaenlased pistavad oma rusika taskusse ja hea läbisaamine on vähemalt mõneks ajaks (laadarahu ajaks) tagatud.

Ka vaeseimad neist olid riietatud nagu kuningad - nimetage seda rollimänguks kui soovite.

Aga jah. Igaühele oma.

[Trexxx]

[Ocazy]

Gucci ja Prada on kaubamärgid, ning ei tee midagi tehnoloogilselt erinevat tavarõivastest. Tänapäeva kommertsi nähtusi (nime, kuid mitte kvaliteedi poolest kõrgemaks hinnatud kaubad) kõlbaks ehk võrrelda vaid tolleaegsete Ingerlite mõõkadega ?

Tõsi ta on, aga peale Cucci ja Prada on meil veel rõivadisainereid kelle kohta võib just seda öelda. Need kes teevad midagi tavarõivastest erinevat. Nende disainerite riided on Cucci ja Pradaga võrreldes veelgi kallimad ja pean kahetsusega ütlema, et siin ei ole asi ainult nimes. Näiteks sobib siia Rick Owens.
Kindel see, et ka mistahes teisel ajal olid sellised tegelased ja klientuurgi nende jaoks olemas.

[Alari]

[Ocazy]

Kannustega see lugu, et need olid ikkagi sõdalase sõdalase saapa küljes ja lisaks vajadusele ka uhkuseasi. Seda enam, et muinasajal sõitis mees hobusega lahinguvälja ligi, pani hobuse kammitsasse ja läks siis jala vaenlast lööma. Ilma kannusteta saab üks vabatmees ratsa sõita küll.
Kindlasti kandis munasajal kannuseid vaid rikkam ja vägevam sõjamees. Keskajal olid rüütli tunnuseks kuldsed kannused ja need ei saa kindlasti paljalt materjali raha maksta. Ja vaata palju hobune maksis!
Ammustel aegadel oli suur rikkus ikkagi väga väheste kätte koondunud. Seetõttu tunduvad enamik asju päris loogilised. Sõjaratsut ei oleks üks põllumees kas siis osta suutnud kui ta 30 aastat oma pere näljas oleks hoidnud, samal ajal, kui vapiga mees mitutkümmet sõjasulast ülal pidi pidama.
Küll aga tundub minule kahtlane see asi : linane särk ~ 600 söögikorda (15 000 kr)
See linane särk pidi küll 1095 aasta Pariisi moepäevade catwalkilt pärit olema, ma mõtlen.

[Kristjan Oad]

Alari: uurimuse allikad on lõpus täitsa olemas. Oled teretulnud kaasa mõtlema, miks mitte omalt poolt alternatiivset analüüsi koostama. Tore, kui lugedes tekib tähelepanekuid ja mõtteliikumisi - taaskehastamine ainult võidab. Võime ka eraviiliselt diskuteerida, võin mõttekäike ja allikaväljavõtteid esile tuua, kui see Sind tegelema innustaks.

Ocazy: linane tõenäoliselt oligi võrdlemisi kallis materjal. Ent - allikad on antud, võin ka arutelus kaasa lüüa. Mida rohkem mõtlejaid-arutlejaid, seda parem.


Trexxx: teataval jõukusel ning ülepakutusel on vaks vahet. Miskipärast kiputakse end võimalusel ehtima nõnda uhkelt, nagu seda on rikkaimad panused, mis meilt teada, või rohkemgi veel.

Kes aga olid need nõnda külluslikult kaunistatud inimesed? Nii terve mõistus kui arheoloogid nõustuvad, et eliit, valitsev klass. Linnuste omanikud, elukutseliste sõjameeste isandad-emandad, suurtelt aladel maksu kogujad.

Analoogset selgitasin ka suurte rollimängude sisemise ebaloogilisuse kohta - kui ülikud pole erandid, kui iga üliku kohta pole mitut (mitte-laagri oludes mitukümmet) lihtsamalt rõivis inimest, siis see pilt ei ole just adekvaatne.

Mõõdukus on teine teema. Kolme adramaa peremees võis samuti lasta tüdrukutel kangast teha, siis telgi venesse panna ning kui saak käes, kaubitsema sõita. Kahtlemata näitas ta oma jõukust ka välja. Ent hõbedast sõlg, vähe rikkamat värvi kuub, võib-olla isegi veidi ilustatud mõõganupp - see on realistlikum tase.

Kiusatus kopeerida kõige uhkemaid-rikkamaid leide on puhtinimlikult muidugi suur ja enese ehtimise tung ei ole midagi arusaamatut.

Xan: mina isiklikult ei oska Su mõttekäikudega kuidagi kaasa tulla, sest Sinu tõmmatud joon - larparid | taaskehastajad - vähemasti minu kogemuses nõnda range ei ole.

Tean mitmeid inimesi, kes alustasid Mütofesti larbil mingisuguses kostüümis olijatena, seejärel puhtalt kostüümi arendamise huvist hankisid omale muinasaegsete rõivaste rekonstruktsioonid (käsitsi õmmeldud, põhjamaistest looduslikest materjalidest jne loomulikult), seejärel leidsid, et ka elu-olu võiks ju olla ajastutruu - ning praeguseks ei kasuta nad ürituse (vahet ei ole, kas Kiruvere või Mütofesti) jooksul pea üldse tänapäevaseid esemeid - sest elamus on nõnda lihtsalt suurem. Teinekord osalevad nad ka täiesti fantaasia-teemalistel rollimängudel, samas üks noormees hiljuti uuris Eesti luukammileide, et tehtavale kammile autentset ornamenti leida.

Sildistamine on üks surnult sündinud üritus.

Mis puutub ühele üritusele mahutamisesse, siis Mütofestiga seoses on uuenduslikke mõtteid - kuigi, mis seal salata, häbematult lihtsaid. Märksõnadeks stiil ilma detailirõhuta, atmosfäär ja tunne ilma liigse stressita.