edit: teema pealkiri peaks tegelikult kõlama: "Taaskehastajate ürituste autentsuse hindamiskriteeriumite väljatöötamine."
Ärge mind nüüd selle pärast maha lööge, sest räägin nii nagu mulle asjad paistavad.
Meil oleks põhjust eralduda uhkesse üksindusse koos Rease ja Rotelevikuga juhul, kui me oleksime lihtsalt nii autentsed, et vesi ka voolab meie pealt maha. Aga! – me ei ole veel nii autentsed.
Ärge hellitage ennast – me ei jõua niipea nii kõvale tasemele, et koorekiht meid omasugusena võtaks. Isegi idee, et viia sisse käendamisprogramm uutele tulijatele, et nood õpiksid õigeid asju tegema, ei too kohe kaasa olukorra silmapilkset paranemist. Sest paljudel meist on nn autentsuseksam täiel määral läbimata. Enne kui kedagi õpetama hakata, peame ise jõudma nii kaugele, et meid saaks illustreeriva näitena tuua.
Selleks et hakata orienteeruma selles autentsusvõpsikus, kus varitsevad meid ultraautentistid, neoautentistid, pohhuistid, harimatud organisaatorid, entusiastid ja kurjad ajaloolased (kes maa peale laskumata oma jumalikust kõrgusest välgunooli pilluvad ja kes välkude tabavusprotsendi korvavad rohkemate allikaviidete ja teaduslike kraadide lisamisega oma välkudele – tulemus on nagu aetaks tuumapommiga konna taga), tuleb meil – "meie" all ma pean silmas kõiki neid inimesi ja organisatsioone Eestis, kes kas või natukenegi antud hobiga tegelevad – maha istuda ja koostada hindamiskriteeriumid, mille alusel me saame liigitada teisi ja iseendid ühele või teisele üritusele kvalifitseerumiskõlblikena. Toon siin kohe kondikava, mille võiks läbi arutada just selle sama ühise mahaistumise käigus. Ja kõige lõpuks võiks sündida _allkirjastatud_ leping, mille kõik osapooled võtavad need kriteeriumid aluseks ürituste ja nähtava vaatemängu hindamiseks.
Need näidiskriteeriumid oleksid siis järgmised:
1. Level "turist" – elab plastiktelgis, sööb konserve ja kasutab kaasaegseid pabernõusid ja Fishbone kaubamärgiga riideid. Räägib viimase leveli Ferrarist, Top Gearist ja seriaalist "Elu keset linna". Relvadest kasutab Victorynoxi nuga. Joob õlut ja viina - segamini ja palju.
2. Level "larpar" – elab plastiktelgis, sööb konserve ja kasutab kaasaegseid pabernõusid ja masinaga õmmeldud Xena TM riideid. Räägib viimase leveli võitlejast, "tabletopist" ja linnalarpi sarjast. Relvadest kasutab toruisolatsiooniga pehmendatud ja teibiga kaetud malakaid. Joob salaja õlut.
3 Level "autentne larpar" – elab fantaasiaküllases masinaga õmmeldud presenttelgis, sööb varda otsas praetud liha, kasutab kaasaegsest puidust nõusid ja kannab Estonia teatri ladudest pärit riideid, uskumatut grimmi, haldjakõrvu ja/või hirmsaid valehambaid. Räägib viimase leveli imaginaarsest hobusest – hundist siis, kui kantakse haldjakõrvu –, Sõrmuste isandast ja Xena- seriaalist. Relvadena kasutab teise põlvkonna lebomatist ja fiibrist meisterdatud relvataolisi esemeid. Joob avalikult veini.
4 Level "liiga hea, et olla tõsi larpar" – elab masinaga õmmeldud ajaloolise väljanägemisega presenttelgis, sööb katlas keedetud putru, kasutab kaasaegsest puidust valmistatud nõusid ja kannab masinaga õmmeldud ja sünteetiliselt värvitud – kuid usutavates värvides – riideid. Tal puudub grimm, nagu ka meik-app, ta kõrvad on selliseks venitatud. Räägib Sideloitsust ja vankrist, veel kasutab sõnu kaupmees, kõrtsmik, kuningas, munk jne. Räägib ka sarjast "Rome" ja vaidleb selle üle, kas kilpkonna kilbist saab teha kulbikupalt või mitte. Relvadest kasutab vahtplastist meretaguseid tööstuslikult toodetud ja Euroopa standartitele vastavaid relvataolisi esemeid. Joob avalikult õlut.
5. Level "algaja taaskehastaja" – elab masinaga õmmeldud ajaloolise väljanägemisega presenttelgis, sööb katlas keedetud putru, kasutab kaasaegsest puidust valmistatud nõusid ja kannab masinaga õmmeldud taimselt värvitud riideid. Riideid ei ole eriti palju (linane särk/linased püksid), jalanõud puuduvad, puudub ka grimm ja meik-app. Ta kasutab telefoni püüdlikult telgi taga metsas. Tahaks rääkida sarjast "Rome", aga igaks juhuks ei julge. Tunneb sõna "autentsus" ja kasutab seda igal pool. On lugenud Mait Metsanurga "Ümera jõel". Teeb vahet hobusel ja vankril, kui anda talle ette pildid, kus on mõlema looma nimed kirjas. Relvadeks on kaasaegset tehnikat kasutades valmistatud metallist nürid relvataolised esemed, millel on äratuntav kuju (mõõk meenutab mõõka ja kirves meenutab kirvest). Joob avalikult.
6. Level "edasijõudnud taaskehastaja" – elab masinaga õmmeldud ajaloolise väljanägemisega presenttelgis, sööb katlas keedetud putru, kasutab kaasaegsest puidust valmistatud nõusid ja kannab käsitsi õmmeldud taimselt värvitud riideid, mis on tehtud kaubandusvõrgust pärit kangastest. Riideid on palju igaks aastaajaks, ta tunneb ja teab, mis asi on kasukas. Jalanõud on olemas ja ta on need valmistanud kasutades kaasaegsete kingseppade töövõtteid. Tal puudub grimm ja meik-app. Telefon on tummaks tehtud – seetõttu pole ta eriti kättesaadav. Ei julge sarjast "Rome" isegi mõelda. Tunneb sõna "autentsus" ja teab selle tähendust (mõeldes selle sõna tähendusele, tunneb ta õudust – vaadates ümbritsevat keskkonda). On lugenud Mait Metsanurga "Ümera jõel" ja peab seda tendentslikuks väljamõeldiseks. Relvadest kasutab nürisid metallrelvi, mis on tellitud Tšehhimaalt mõnelt oma tööd tundvalt vabrikult. Mõtleb, et võiks avalikult juua midagi muud kui õlut.
7. Level "tõeline taaskehastaja" – elab käsitsi õmmeldud ajalooliste ürikute põhjal konstrueeritud telgis. Sööb needitud katlas keedetud putru, kasutab kaasaegsest puidust valmistatud nõusid ja kannab käsitsi õmmeldud ja taimselt värvitud riideid, mis on tehtud kaubandusvõrgust pärit kangastest (käsitsi kootud riidest on vähemalt üks rõivaese). Riideid on vähe, sest suures osas puudub kohalik leiumaterjal, mille baasil oleks võimalik midagi rekonstrueerida. Unistab külmal aastaajal kasukast ja veekindlatest jalanõudest. Jalanõud on olemas ja valmistatud leiul baseeruvaid lõikeid kasutades. Teda katab autentne kõntsakoorik, kuna ta käib regulaarselt soos rauamaaki otsimas. Telefon on kahe kivi vahel jahuks jahvatatud – seetõttu pole ta eriti kättesaadav. Ei julge sarjast "Rome" isegi und näha. Tunneb sõna "autentsus" ja teab selle tähendust (mõeldes selle sõna tähendusele tunneb rahulolu – vaadates ümbritsevat keskkonda). On lugenud Liivimaa Henriku Kroonikat. Relvadest kasutab nürisid metallrelvi, mis on tellitud mõnelt oma tööd tundvalt meistrilt. Joob avalikult alkoholivaba õlut. Salaja joob kodus pruulitud püha veega piserdatud ja õigete kuufaaside ajal käima pandud jooki, millel on kerge sarnasus alkohoolse joogiga.
8. Level "fanaatiline taaskehastaja" – elab orjade poolt käsitsi õmmeldud ja käsitsi kootud telgis, mis on konstrueeritud ajalooliste ürikute põhjal, millele on lähenetud allikakriitiliselt. Sööb needitud katlas keedetud putru, pudrumaterjal on ise aknalaual kasvatatud ja muuseumist sisse vehitud käsikividel jahvatatud. Kasutab muinasaegsest puidust valmistatud nõusid ja sööb kätega, kannab käsitsi õmmeldud ja kootud riidest taimselt värvitud riideid. Riideid on vähe, sest suures osas puudub kohalik vastavast ajaperioodist pärit leiumaterjal, mille baasil oleks võimalik midagi rekonstrueerida. Ei unista külmal aastaajal kasukast ja veekindlatest jalanõudest, kuna ta on piisavalt karvane. Jalanõud on olemas, aga kasutab neid ainult äärmisel vajadusel. Teda katab ränikiviga tehtud tätoveering talvel ja porikiht suvel, kuna see aitab peletada sääski, Sidevahendina kasutab trummi ja pasunat – need ei ühildu telefonivõrguga, seega pole ta eriti kättesaadav. Näeb unes Liivimaa kroonikat, teab seda peast. Tunneb sõna "autentsus" ja teab selle tähendust, kuid ei võta seda suu sissegi, kuna see on kaasaegne sõna. Relvadest kasutab nürisid metallrelvi, mis on tellitud mõnelt oma tööd tundvalt meistrilt. Relvametall on kogutud soomaagist. Joob avalikult vett. Salaja joob mõne meistri kodus pruulitud püha veega piserdatud ja õigete kuufaaside ajal käima pandud jooki, mis tapab majas ja aias.
9. Level "ultraautentne taaskehastaja" – elab metsas. Lugeda ja kirjutada ei oska. Püüab paljaste kätega metssigu, tapab neid samuti paljaste kätega, kuna meie maal tulekivi vabas looduses ei leidu. Kannab nahku, kelle endisi omanikke tal on õnnestunud paljaste kätega tappa ja nülgida. Omab paksu talvekarva ja tal on ujulestasid varvaste vahel. Saapaid näeb unes. Määrib ennast talveks kokku loomarasvaga – meigi asemel. Sidevahendina kasutab osavasti imiteeritud loodushääli – need ei ühildu telefonivõrguga, seega pole ta eriti kättesaadav. Liivimaa kroonikat ei tunne, kuna seda pole tema ajaperioodil veel kirjutatud. On autentne, aga sõna "autentsus" ei tunne, sest seda sõna pole veel leiutatud. Kasutab nürisid relvi, mis on murtud metsast. Joob avalikult vett ja viskab avalikult vett. Salaja joob tapetud loomade verd.
10. Level "kogu teadaoleva universumi ainus ja tõeline taaskehastaja" – elab hullumajas. Lugeda ja kirjutada ei saa, kuna käed on hullusärgis. Peab ennast jumal Tarapitaks ja kõige autentsemaks taaskehastajaks universumis. Omab vähemalt seitset doktorikraadi ja on vähemalt kolmekordne Nobeli preemia laureaat – osa ettekujutuses, osa ka reaalselt. Sidevahendina kasutab miimikat – see ei ühildu telefonivõrguga, seega pole ta eriti kättesaadav. Selle asemel püüab telepaatia abil sisendada inimestele taaskehastamise kontseptsiooni. Talvekarva ei oma, kuna hullusärgis sõrmeotstest välkude tekitamine on kogu karvastiku ära kärsatanud. Kui joob retseptiravimeid ja rahustavaid segusid, mida arstid talle ette kirjutavad, on suuteline peast tsiteerima suvalise ruunikivi tekste ning ühtlasi kirjutama valmis järjekordse teadustöö näiteks teemal "Psühhotroopsed ained muinasaegses kultuuris". Pühib pilpaga tagumikku ja on suuteline välguga tapma iga vaenlase, kelle nägu talle ei meeldi. On võimeline paljaste kätega valmistama absoluutselt kõike, kaasa arvatud elusa hobuse.
Ma arvan, et 10 autentsustaset on piisavalt palju selleks, et vaidlus nende kriteeriumide üle kestaks viimsepäeva laupäevani.
Roland
edit 2: juhin tähelepanu sellele pisiasjale, et see on näidis. Kõigil kellele see teema kuidagi hingelähedane on - teil on täielik vabadus lisada omapoolseid ettepanekuid, kommentaare, tähelepanekuid etc.