Dragon.ee foorum

Hakkasin tagasiteel mõtlema indigoga värvimisele ja sealt edasi vanaemale, kes rääkis kuidas pool küla lõnga sinisekvärvimiseks pütti kusemas käis; kuidas see kõik (mõistagi) suht rõve oli ja kuidas see hais kunagi lõngast välja ei tulnud, kuigi sinine üsna aus tuli.

Kuidas see protsess täpsemalt käis? Kas tegu on iidse värvimismeetodiga või leiutati hiljem? Kas keegi on teinud workshopi?

Säherdune blogu jäi näppu - http://loodusvarvid.blogspot.com/search/label/Indigo

Ja see jutt, mis ma olen kunagi öelnud, et vanasti tehti piiritust virtsast väga mööda polegi...
"lause kellamees liblelt ajalugu tundes ... ega ei jooks kui ei teaks et purju teeb ... on ajaloolise taustaga, kes teadsid, kuidas piiritust lahjendati ..."

Piss on lahusaine. Ja kuna piiritus ja vesi ei segune, siis lahjendati piiritust kusega

Sinerõigas säästab sind naabrite veenmisest et nad peaksid sinu potti kusel käimas hakkma.

Võib säästa küll, kuid mõelge milliseid kirjeldamatult õudsaid lugusid saab pärast jutustada.

Hei, nuusuta mu mütsi. Tunned? Jne

Mingi müstifikatsioon on see pärastine hais. Viivika Riiel on workshop'i pidanud küll, isegi sai üksjagu õlut kuseks tehtud. Kel huvi, astugu mõnel üritusel ligi, näitan paela, milles sinine (mh) enda kusega kinnistatud.

Sinerõika ebatõenäosuse osas vt. Peets, J. (1998). Teaduseelsest keemiast ja muinaseestlaste tekstiilivärvidest. Loodus, inimene, tehnologia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. (279 - 290). Tallinn: Ajaloo Instituut

Kuna sinine oli (rauaajal) indigopõhine, oli kusemine vast peamine (või peamisi) kinnistusviise.

Njalli saagas muideks mainitakse, et kui teise sugukonna mehed talu põlema pistsid, kanti leekidele peale vett ja kust. Ju siis oli mõlemat ohtrates kogustes varus olemas.

Tulistan praegu sihikuta, aga Kihnus käies räägiti kohalikus muuseumis et kusega värvitakse seal siiamaani. Äkki on midagi sellest ka kuhugi raamatusse või käsitööliste ajakirja jõudnud ?

Ahah, Oad on juba selle viite toonud. Jäin hiljaks.

Niipalju ütlen vaid, et isegi kui te kasutate värvimisel sinerõigast ja ammoniaaki (mitte kust) siis tehke seda värvimisevärki hästiventileeritavas ruumis.

Lisaks soovitan:

Peets, Jüri (1998). Indigo - värvide kuningas. Horisont, 4, 30 - 34.

Peets, J. (1998). Indigovärvist Läänemere piirkonnas ja Eestis muinas- ja keskajal. Loodus, inimene, tehnologia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias (291 - 307). Tallinn: Ajaloo Instituut

Alkohol lahustub vees täielikult ükskõik mis kontsentratsioonis. Keemia ja lõbususe alustalad.

Ka sorry aga pärast seda võib jällegi vastikuks muutuda ja ei taha enam kuidagi alla minna.

Ma olen veel kuulnud, et seda külarahva kusega ämbrit hoiti mõnel pool sõnnikuhunnikus, et värv vägevam tuleks.