Dragon.ee foorum

Hehei.

Varjatud turvise teemas viidati mitu korda Lewise malenditele kui allikale omaaegsete turviste kohta. Mõte hakkas mind huvitama. Olen küll neid malendeid oma silma näinud kuid nüüd asusin nende pilte kohe teise pilguga vaatama ja leidsin vähemalt enda jaoks mitmeid põnevaid detaile.

Kes huvi pärast loeb seda teemat siis jutt on Lewise saarelt leitud 78 morsa kihvadest ja vaalaluust malenditest, mis peaksid pärinema 12 sajandi Norrast või Islandilt.



Minule hakkasid silma just esimeses reas parem- ja vasakpoolse sõdalase kiivrid.

Parempoolne kiiver näib olevat kettle hat või siis pottkiiver kui julmalt ja otse tõlkida paremat sõnavara mitte teades. Huvitab mind selle pärast, et viikingi ja põhjala kontekstis pole ma seda kiivritüüpi kohanud.

Vasakpoolne kiiver näeb välja eriti eksootiline kahest koonusesest koosnev aretis. Samuti ei oska ma välja mõelda head seletust koonuse liitekohal asuvatele rombi kujulistele süvenditele.

Huvitava detailina tooksin veel välja kiivri servast algavad "plaadid" mis kaitsevad sõdalaste kõrvu ja kaela. Kas on alust arvata, et tegu oli kiivrile kinnituvate metallplaatidega nagu võib näha vanematel vendeli kiivritel?

Mõne malendi puhul on nende plaatide peale tõmmatud kaks risti joont mis jagavad plaadi neljaks sektoriks - ka sellele detaili kohta ootaksin hea meelega kaasfoorumlaste arvamust.



Lõpetuseks veel sellised vahvad kilpe närivad bersergid, kel on seljas midagi ruudulist mis ulatub varvastest randmeteni. Kas tegu on ruudulise gambesoniga või on äkki hoopis turvis?

12. sajandi Skandinaavia kunstis leidub jah huvitavat ka relvastuse koha pealt.
Kettle hat'i ( eesti keeles kasutatakse väljendit raudkübar, kui ma ei eksi) sellist varast kitsa servaga versioon on ka samalaadsel malendil Ölandi saarelt .
Väikesed kõrvu ja kukalt kaitsvad plaadikesd on tõesti vahvad, mis materjalist nad võisid olla, ei ole teada ju. Muide, mingit kuklakaitset näeb ka lohetapja Sigurdi kiivril Hylestadi puukiriku portaali nikerdustel.
Ruudulise kohta beerserkidel, arvan ma konservatiivselt, et ehk on tegu rõngassärgi lihtsustatud kujutamisega (nagu ka Bayeux vaiba ruudulistel), ehkki jah, on tahetud rekonstrueerida ka selliseid rombitsi tepitud gambesone.

13 saj. alguseks minuteada oli kettlehat juba tuntud teema skandinaavias ja ju inglismaalgi.

Diagonaalis läbitepitud gambe (nagu Bayeux vaibalgi kohati näha) on minu pakkumine ruuduliste "mantlite" kohta.

See, et hõlstid põlvini ulatuvad on aga intrigeeriv teema. Mäletan, et Sul Kaspar oli üksvahe pikk ja paks mantel löömatrennides gambe asemel seljas. Ega löömist vist väga ei seganud aga matsud püüdis kinni küll.
Samas.. ise malenuppudeks sõdalasi voolinuna võin öelda, et jalgade välja nikerdamine ei ole küll asi millega vaeva viitsiks näha kui relvade ja peaga sõdalasele ilme juba antud. (Eriti kui pead luust voolima ja ilma peen viilita ja juveliirisaeta ja dremelita ). Pealegi seisab koonilise kujuga nupp paremini püsti ja antud kujuga nuppe tehes treiksin (laseksin träälil treida)hunniku standartseid toorikukoonuseid ning vooliks siis sõdalasteks.

See on muidugi loomuilik et materjal, tehnilised võimalused ja asja kasutamisest tulenevad iseärasused mõjutavad nende nuppude disaini.

Samas selle ruudumustri kohta ongi põnev, et sisuliselt sama mustrielementi on kasutatud ka osadel nendest kiivriplaatidest - mis osalt võiks vihjata samale materjalile või tegumoele. Kui neid kahte detaili niimoodi siduda saab siis rõngassärgi variant tunduks tobe - riputada kolm pisikest lapikest kiivriservast tilkuma.

Kui just kunstnik neid ainult ilupärast selliseks ei voolinud.

Seda vaidlust ruudulised gambed versus rõngassärk ma küll ei viitsi siin arendama hakata. Seda on juba ammu vaieldud mitmetes vene ja lääne foorumites, ei ole mul, ega väga tõenäoliselt kellelgi siin midagi olulist uut lisada, vanu mõtteid ja argumente korrutada oleks igav. (Natuke huvitav oleks Viskla II asulakohalt leitud inimesekujuline ehtenaast AI 6621:6, kus tegelasel on ruuduline eest lahti käiv asi seljas- see võiks toetada gambe versiooni- kui tegemist oleks sõdalase kujutisega- aga relvi tal ei ole - ja kui asi oleks täie kindlusega dateeritav meid huvitavasse perioodi.)
Tulles tagasi Lewise malendite juurde- et siis polsterdatud riide/naha lapikesed on vähem tobe ja praktilisem, kui polstri peal rõngaskoe lapikesed?
Mõnel kõrvakaitsel on markeeritud midagi voltide taolist, mis viitaks pehmele materjalile. Teistel mitte. Ega väga kindlalt öelda ei saa mis materjalist need kujutatud asjad võinuks olla.
Praktilisuse koha pealt tunduks kõige parem mingi jäigem plaat- näiteks metall. Nahk võiks ka variant olla, aga sellise tõesti paksu nahaga on ajastu kontekstis väheke kahtlased lood- jalatsid näitavad enamasti üsna õhukest nahka, samuti on paljud vööd tehtud mitmekordelt kokku keeratud õhukesest nahast, mõnikord on sinna vahele pandud kasetohtugi. Kui oleks head paksu nahka kergesti ja odavalt saada, ei hakkaks nagu vaeva nägema? Ma pole siiamaani viitsinud sellist asja teha näiteks. Mõned vööleiud siiski näitavad, et no nii 3 mm kanti nahka siiski liikus ka. Huvitav oleks küll toornaha teema. On kellelgi head kogemust, kuidas seda saada veekindlaks, nii et ta oma jäikuse ja tugevuse säilitaks? Vaha ei pruugi parim variant olla, ise olen mõelnud tõrva peale , aga proovinud ei ole.
Aga Hylestadi portaali Sigurdi kuklakaitse on ilmselt metallist.

Rasvpark on taimpargi kõrval ju üks täiesti eksisteerinud traditsiooniline naha parkimisviis. Muuhulgas muudab naha veekindlaks.

(Sai kunagi keskkooli ajal ühe kroompargiga tegelenud karusnahafirmale puhastusseadmete, tehnoloogia ja süsteemide kohta uurimustöö koostatud, erinevate parkimisviiside uurimine oli üks osa sellest. Praktilist isiklikku kogemust ei oma paraku.)