Postitas turmakoll 15:50 1. Dets 2010
Nii on, et lõpuks otsustab ikkagi võitleja osavus ja mitte ainult üldine osavus, vaid ka oskus justnimelt selle relvaga õmber käia, mida ta parajasti käes hoiab. Sellist eksperimenti on keeruline läbi viia, kuna ei ole mingit skaalat, millega katsetajad saaksid mõõta, kas ühe võitleja rapiiri käsitsemise oskus on võrdne teise võitleja mingi muu relva kasutusoskusega. Kui üks neist on koba või ei tunne oma relva spetsiifikat sama hästi kui tene, muutub kogu eksperiment mõttetuks. Just sellepärast väidavad kõik alati, et justnimelt nende kasutatav relv on kõige parem - kuna nad katsetavad seda suure tõenäosusega oskamatu käsitseja vastu.
Üldjuhul on pikema mõõga kasutajal siiski eelis, antud juhul päris suur, kuna teine relv on tükk maad lühem. Probleem võib tekkida siis, kui lühikese relvaga võitleja suudab tungida vastasele nii lähedale, et pikka relva ei saa enam sihtotstarbekalt kasutada, mida oli ka näha. Muidugi saab ka rapiiri pidemega lüüa, aga see on siiski vaid varuvariant. Sellel põhjusel kasutati rapiirivõitluses tihtipeale teise relvana pistoda.
Palju on olnud juttu teemast samuraimõõk rapiiri vastu jne, olen ka varem mingeid sarnaseid videosid näinud nagu ülaltoodu, üks oli vist isegi viiking kendomehe vastu. Kahekäemõõga eeliseks rapiiri ees on suur löögijõud, puuduseks lühike ulatus. Kuni katanamees rapiirivõitlejale ligi püüab tungida, saab ta tõenäoliselt juba vähemalt korra pihta. Samas ei pruugi see teda peatada, kui tegemist pole just torkega torsosse või näkku, ja siis võib rapiirimees ennast juba mitmes jupis lahinguväljalt kokku korjata.
Ilmaruumi tühjus on lõputu ja inimesele antud võimalus täita see oma nägemustega.