Dragon.ee foorum

Rõuges taaskehastavad arheoloogiatudengid viikingiaja elanikke:
http://www.tartupostimees.ee/721502/vid ... asta-taha/

Väga meeldiv eksperiment, aga Tank, kui sa neid inimesi tunned, siis väike soovitus (vähene kogemus endal sellel alal)- kerisahju kohta. Nimelt tehakse selleks, et toss ei täidaks paksult tuba n-ö. korsten ilma korstnata. Tuleaseme teha seina tehakse piisava suurusega auk (no ma teeks 10x10 cm, aga see on lambist pakutud, sest ma ei tea kolde suurust jms. tegureid) kust tuleb sisse õhk põlemiseks. See auk on luugiga suletav muidugi. Lae alla tehakse teine auk, samuti suletav, kust läheb suits välja. See luuk ei tohi kindlasti olla üldsegi kaugel, kuid samas ei tohiks ka olla otse sissetuleva augu kohal.

Nii on ehitatud suitsusaunad, oletan et see idee ise pärit just sellistest suitsutarede ajast. Tuletegemisega köetakse ahju, mitte ruumis olevat õhku. Kui tukid on ära põlenud ja jäänud järgi söed, siis pannakse luugid kinni ja üles kuumutatud kivid annavad soojuse. See soojus, mis kütmise ajal suitsugaasidega ruumist lahkus, on suht tühine. Ma pole kerisahjude elukutseline ehitaja, oma vähesest kogemusest arvan et ahi on ka väheke aladimensioneeritud selle hoone kohta. Või on väljakaevamistelt tulnud välja just selliste mõõtudega kolded samasuurtes majades?

Aitäh, Dan, soovituse eest. Mul seisab varsti ka keriseehitus ees.

Eksperiment on muidugi tore, aga:
1) talvine haokorjamine on jama - ei usu mina, et viikingiajal ei varutud küttepuitu suvel;
2) lumest söögitegemine on jama - destillaadi joomise tagajärjel hakkasid polaaruurijatel kevadeks stressimurrud tekkima (üks nädal ei tee muidugi midagi);
3) ma kahtlustan, et viikingiajal oli nahkadel üsna oluline koht - kui palkseinad mitmekordse nahaga üle lüüa, hakkab kindlasti soojem (mõtlen siin põtra-kitse-lehma, mitte karusnahka);
4) üleüldse, suitsusaunades elati veel 20. sajandi alguseski ja 19. sajandi kohta on etnograafilist materjali mitte vähe, sh. ka selliste kerisahjude kohta. 19. sajandi saunikut jäljendades oleks olnud võimalik maksimaalne autentsus ja samas oleks võinud ka väita, et tegu on eluviisiga, mida on Põhja-Euroopas harrastatud tuhandeid aastaid.

Tänud, Dan. Ma ise pole kursis eriti, mis neil seal ehitatud on. Loen eemalt ja ajakirjanduse kaudu ainult.

Mutabor, su toodud punktid on väga asjalikud, kui vaadata asja arvuti taga istuja pilguga.

1) Ja kui mingil põhjusel jäi suvel küte varumata, siis korjati siiski hagu talvel. Ma arvan et elus tuli ette igasuguseid asju ka viikingiajal.
2) Oja on kaugel, lumi lähedal.
3) Kui sul on pakkuda nahku ühe palkelamu siseseine üleslöömiseks, siis vii need palun ruttu Rõuge linnamäele.
4) Selles punktis ma ei saa midagi aru, mida on tahetud öelda..

Kindlasti tuli elus kõike ette, aga kui eksperimenteeritakse viikingiaegse eluviisiga, siis võiks see mu meelest olla niiöelda tavapärase elu jäljendus. Kindlasti tuli ka seda ette, et üldse tuli metsa all ööbida. Milleks siis muinasmaja ehitada?

Minu teada on selleaegsed külad ikka mingi veekogu lähedal ja kaeve hakati hiljem kaevama? Ma ei usu, et supi jaoks lume sulatamisel oleks tavapärase viikingiaegse eluviisiga autentsuse koha pealt midagi ühist.

Ei, mul ei ole nahku pakkuda, aga mul ei ole ehituspalke ka pakkuda. Isegi kerisekive ei ole. Kas mul on midagi pakkuda või ei, ütleb vähe eksperimendi käigus loodud elutingimuste autentsuse kohta.

Neljandaks tahtsin öelda, et kuna viikingiaegsest elamisest on ikkagi üsna vähe teada ja augud täidetakse fantaasiaga, oleks võib-olla olnud asjalikum eksperiment elada 19. sajandi suitsusauniku elu. Märkusega, et umbes nii elati ka viikingiajal.

Kui sa kahtlustad, et majad tuli loomanahkadega vooderdada, et soe oleks (hagu talvel mitte korjata, sulalund toiduks kasutada), kas siis pole mitte üks päris elus eksperiment just ideaalne viis selle järele proovimiseks? S.t. milles probleem, inimesed proovivad järele ja saame teada, kas on vaja või mitte.

Ja faktist, et 19. sajandi kohta on palju teada ning viikingiaja kohta on vähe teada, järeldad sa et uurida tuleks 19. sajandit? Nagu WTF, mees?

Tead, maailmas on väga palju toredaid eksperimente, mida annaks läbi viia. Asjalood on aga nii, et erinevatel põhjustel on selle projekti teemaks viikingiaeg. Nentida, et aida asemel oleks võinud ehitada hoopis vankri, on muidugi huvitav, ent kasutu.

Sul on ilmselt väga kategooriline arusaam "õigest" ja "valest": viikingiajal "tehti" nii ja iga kõrvalekalle sellest on "vale". Ma ei jaksa selliste inimestega vaielda. Mõni teinekord võiks, vaidlemine on iseenesest tore ja arendav tegevus, aga praegu on mul lihtsalt palju tegemist.

Ahjaa, üks teemakohane uudis ka: http://www.reuters.com/article/2012/02/ ... 3M20120202

19. sajandi eksperimendis oleks samuti elatud suitsutoas üsna sarnaselt praegu Rõuges toimuvale, nii et aida ja vankri võrdlus on väheke kohatu.

Asi ei ole "õiges" ja "vales", vaid eksperimendi väärtuses infoallikana. Mida rohkem me katsetatava elu-olu kohta teame, seda rohkem võime ka katsetades uut teada saada. Nagu ma juba kaks korda olen öelnud, väga paljude asjade kohta me ei tea, kuidas need vikingiajal käisid. Kui me paneme eksperimenti sisse fantaasia või midagi ilmselgelt loogikavaba, siis ei saa me tegelikult toimunu kohta midagi uut teada ka ja ses osas lakkab eksperiment olemast eksperiment ja muutub lihtsalt mõnusaks jämmiks.

Küttepuude ja lumesulatusvee küsimus nii elementaarne, et ega siin midagi vaielda olegi.

Küsimusepüstitus ei olnud "Tahaks ilgelt teha mingit eksperimenti; millise ajastu kohta võiks üks eksperiment kõige rohkem infot anda?" vaid "Teemaks on viikingiaeg; milliseid meetodeid oleks mõttekas kasutada?"
Ait. Vanker.

Ja siis tuleb teha kas või nui neljaks midagi ära ja nimetada viikingiajaks?

Mille poolest konkreetselt erineb Rõuge maja II aastatuhande I poole suitsutubadest?

Olge nüüd. Kirves.
"Mis on kõige põnevam ja lahedam?" on küsimusepüstitus ju ikka ja alati olnud

Aga reutersi jutus on öeldud, et "It sits on top of the foundations of an original Iron Age building excavated in 1955". Ons tõde?

Hoone paikneb riikliku muinsuskaitse all oleval arheoloogiamälestisel, asulakoht (reg nr 13641) ja Haanja looduspargi kaitsealal, aga ma kindlasti ei ole paigutanud seda väljakaevamistel leitud hoone kohale. Kuigi ei saa välistada, et selle koha peal võis ka maja olla . Minuteada seal maja all kaevatud ei ole, milest tulenes ka keeld hoone rajamisel pinnasesse minna, isegi majaalust kohta pinnase ümberpaigutamise teel tasandada ei tohtinud.

No nagu ikka, on siis ajakirjanik valesti aru saanud. Ma lihtsalt imestanuks muidu, et kuidas on muinas- suhtumised muutunud.