Dragon.ee foorum

Lugu lihtne, ajasime Valmieras juttu kohalike reenactoritega ja selgus hämmastav tõsiasi - mida kõike teada ei saa kui talvel ei maga - nimelt need jämedast _linakiust_ gambesonilaadsed rõngassärgi aluskuued polegi mingi vuffel-loe fäntasy vaid täiesti täiesti asjakohane katse leidmaks tõestust rahvaluules viidatavale. - mitte küll leiu baasil vaid kaudsete andmete najal.

Nimelt on neil rahvalauludes juttu sellest, kuidas mehed sõtta minnes tõmbavad selga _linased vammused_ mida nende emad, naised ja õed on neile pununud - mis siis mehed tervelt sõjakäigult koju tagasi toovad...
Alguses kohalikud arvasid, et tegu on miskisuguse nõiavärgiga - seda seni kuni prooviti valmistada 1 seesugune. Ja selgus järgmist: esiteks need absorbeerivad lööki päris hästi. 2. need on hea õhutusega, nii ei kuumene sõjamehed üle ka pikalt päikse käes olles. 3. rahvalauludes võib olla rohkem tõde kui me ette kujutame ja lisaks seda on nagu päris odav teha ka - toormeprobleemi pole.
Need vammused on kusjuures sõrmedega punutud, mitte varrastel kootud. Kuidas neid tegelikult valmistati, pole teada, kuid selline tehnika tundub end antud juhul õigustavat.
Nüüd: Kui keegi rahvaluulega tegelevatest inimestest suudaks meenutada kas kusagil -kui üldse on kohanud midagi samasugust eesti rahvalauludes oleks seda huvitav ja kasulik teada...

EHK SIIS: Palun viiteid allikatele eesti rahvalauludes.
Tasuks pakun võitlevate reenactorite igikestvat lugupidamist - iga kord kui ilgelt palav ilm on ja selline asi seljas on, tuleb meelde, et keegi võttis vaevaks järgi uurida.

Paremate soovidega
R

kontakteeruda võib läbi privaatsõnumi


jupike seda linasärki paistab odaga sõjamehe seljas:
http://www.dragon.ee/gallery/albun75/valmiera033

Kontaktid olemas, võtad ise nendega ühendust?

Zeek

viidatud antoloogia esimene köide annab "lina" otsimise peale ainult selliseid asju, mis kuidagi lähedale oleks:

Mai läks vooded voodemaie,
sängiriidid seademaie,
voodis nuad voode’eie,
külmad rauad külle alla,
odad otseti linaje.
Mai läks marjaga magama,
ilusaga hingamaie,
punasega puhkamaie.
Jüri läks otseti odaje,
nuketi nuateraje.
/---/
Ämm tuli karja saatemasta:
“Üles, üles, Maiekene,
kallis kaasa kaindelasta!”
Leidis voode’ed verised,
linad lepakarvalised,
urmatsed udupalakad,
peened padjad plekilised.

()

seda näidet saab asjaga siduda ainult ja yksnes hea ettekujutuse ja vägisi-komparativistika abil, nt nii: 1. vanasti ei magatud ju linade vahel; 2. tegelikult on tegu feminiseerunud sõjalauluga, st vanasti käibisid tsiteeritud motiivid meeste sõjalauludes (vrd "otseti odaje, nurgeti noateraje"-motiivi esinemist meeste praalimislauludes, vt allapoole); 3. lina tähendas seega vanasti seda linast vammust.


MEHED KUI METSAPULLID

Sest mind sõnniks sõimatie,
vanaks härjaks vannutie,
et olin kaua karjas käinud,
kaua kaela kasvatanud.

Sest olin turjasta tugeva,
kaelajätkusta jämeda -
ei saand vastu valla härjad,
kihelkonna kiidupullid.

Mul on raha, mul on rammu
riielda ja rabelda,
karupidi kiskuda
ja teiste rindus rippuda.

Ei mina hooli uppumista,
karda kaevu kukkumista,
jooksen osteti odaje,
kaksiti karupesaje,
nurgeti nuateraje!

(, et raamatust selle yles riputas. õppige need sõnad selgeks, mõõgamehed. viidatud raamat on muidu ka hea. otsige antikvariaatidest, Loomingu Raamatukogu 1966 nr 33. enda oma laenasin Imre Annusele, kui ta veel REASes võitles. tagasi põle toond.)

noh, mujal kui sõjalauludes on kah igasugu naljakaid sõtta puutuvaid motiive. arhailisemad sõda puudutavad asjad on ysna kindlasti eraldi nekrutilauludest, mis Ülo Tedre koostatud sõjalaulude kategoorias domineerivad, nad on pigem eepikas või ballaadides. Tedre klassifikatsioon on tegelikult osalt ajatelg: mida vanemaks on pidanud, seda ettepoole on pannud.

On ka uuemaid pilte kuskil üritusest olemas?

lemmu, selle-aasta pilte peaks saama näha:

isand Lumi lubas omi pilta järgmine nädal. kannatust.

Teemast ka natuke,kuigi sellest võiks kirjutada ka terasrelvadega võitlemise rubriigis.
Trexxx algatas päris huvitava teema. Või oleks õigem öelda ,et lätlased on taasavastanud hea gambesoni.
Ma ei oska eesti rahvalauludes leiduva materjali kohta midagi öelda ,kuid piisavalt on ju rahva seas lugusi , kus mehed valmistudes lahinguks või minnes hundi või karujahile mässivad ümber käte nahkrihmad või tugevad nöörid.
St. et alati ei pea olema ümber käsivarre klassikaline nahast käekaitse vaid asja ajab ära ka ümber käe mähitud nahkrihm või tugev (kanepist,linast) nöör.
Sama kehtiks ka kilbiääre pehmendamise suhtes. Praegu naelutatakse sinna peamiselt nahka või presentvoolikut. Aga sama edukas võiks olla
1-2 cm jämedune taku-või linanöör. Sammuti saab sellisest nöörist valmistada kas punumise , sidumise või nõelumise tehnikas erinevaid gambesoni detaile. Kõik see jutt on väga kaudne , kuid kindlasti katsetamist väärt.

Üks väga huvitav leht folkloorikogujatelt.

Isegi mõelnud seda Odin jumal nr. 1 ja odin nr. 1.

Aga tõenäoliselt seda me võimegi spekuleerima jääda.

spekuleerimisest rääkides

kui Shliemann oleks uskuma jäänud et Homerose Trooja _on_ müüt, poleks tegelikku Toojat leitud

Julged oletused TM