Keskaegsed relvad ja sõjandus - Ain Mäesalu loeng

[Flake]

[Flake]

[Flake]

[Flake]

[Sidhe]

[Sidhe]

[Flake]

[Sidhe]

[Flake]

[Sidhe]

Väiksemate plaadikeste asemel rinnaosas hakati valmistama rinnakilpe. Osa oli paigutatud sõjasärgi alla, osa peale. 1350-1370. Rinnakilbil on kaks neeti koos kettidega. Üks pistodale, teine mõõgale. Ühel joonisel (hauaplaadilt) on ketike ka kiivrile ja kilbile, et küljest ära ei kaoks:D. Rinnakilpe esineb leidudes harva, ainult Otepäält leitud 3 ja üks Poolas. Rinnaplaatide laius 30 cm ringis ja laius 24 cm. Kummaline on see, et ka Poolast leitud kilbil on sama osa katki...kas ülemine osa või alumine...(küsimus, sest pole kirjutamise hetkel täpselt teada millist/millele kaitset see detail pakkus ja mispidi see detail peaks olema paigutud) needid moodustavad kummis rinnalihased. NÖ alumisel osal on pinnavahe, mis tähendab, et olid kinnitatud nahkdetaili ülge. Külgedel on monteeritud rihma kinnituspandlad. Leiti plaadikesed koos teiste kaitserüü detailidega.
Nt kaks suurt rinnakilpi, mis kaitseb sõjamehe rinnaesikülge täiuslikult. Kaks kilpi Otepää linnusest leitud on muljutud. Mis seotud linnusepõlenguga ja varisemisega. Neile analoogilisis rinnaplaate maailmas veel 3: Baieris, P-Itaalias von Trappide suguvõsale kuuluvas Churburgis ja Saksamaal 14 saj. Eestis leitul oma pärane 2 radpulka parema õla all, millele oli kinnitatud odatugi. Esimesed teadaolevad 1386 ja levinud 1420ndatel.
Needid muidu vastu pinda, õlal ja külgedel pinna ja needil aga suurem vahe, arvatavasti oli sinna kinnnitaud laiem nahk. Arvatavasti kanti mingit tekstiili rinnaplaatidel, nt sametit v siidi. Kaenla ja lõua all üleskeeratud rant. Üleskeeratud rant, et kaitsta oda-mõõga libisemist.
Plaatvestide plaadid 1 mm, väikesed rinnaplaadid 1,2mm, suured rinnaplaadid 2 mm, rinnaplaadid valmistatud külmtagumise teel. St, et toorraud taoti laiaks ilma ääsi peal kuumaks ajamata. (Minule on tehnilised nimetused teadmata, kirutasin just nii nagu üteldi) See andis tugevust.

1350ndatest alates kujunesid välja järk-järgult suured rinnakilbid. Areng võib olla ka teises suunas: väikesed plaadid. Keskajal saavutasid need rüüd samuti populaarsust. Nt ammukütid, oli parem end liigutada. Otepäält leitud 350 detaili....On rühm detaile, kus neetidest vaba pind on vasakus ja teine rühm paremal poolt. Plaatide rida lõpeb suure neediga, kuhu kinnitus pandi ja teisel poolkinnitus (näide Püha Jüri Prahas). Detailidelt võib eristada 2 sepa töid. Needid lapikud ja teised korrapärased.
Otepääl leitud pikemad ribad võisid olla kinnitatud rinnaplaatide alaosa juurde. Võib arvata, et need väiksed plaadikesed kinnitusid suure rinnakilbi seljale ja väikesed rinnaplaadid aga seljakaitse pandlaga allapoole(Püha Jüri).
14.saj. lõpul hakkas järkjärgult väljakujunema raudrüü.

[Sidhe]

24.10.2006 RAUDRÜÜ

Klassikaline raudrüü hakkab kujunema 14. sajandil ja 15. sajndi alguseks on oma üldisel kujul valmis. Arvatakse, et alguse sai Põhja-Itaalias.
Enamik raudrüüsid valmistati eritellimusel, sest kehamõõtmed olid kõigil erinevad; mis tähendas, et konkreetne raudrüü nõudis konkreetset meest, kelle järele turvis oli valmistatud. Esialgu kujunesid valmistamiskeskusteks Austria kui ka L-Saksamaal; linnades kus tegutsesid erinevad käsitöömeistrid ja sepad (nt Köln, Nürnberd jmv). 15. saj. II p laieneb valmistamikunst Inglismaale ja Prantsusmaale.

Olemuselt koosnes mitmetest üksikdetailidest. Rüü selga panemine abiliste kaasabil võttis aega 10-15 min. Osade kaupa ja alustati jalgadest.
Keha peal kanti linasest riidest valmistatud pika aluspesu-laadset, millel omakorda polsterdatud vammust. Vammusele kinnitatud nahkdetailide abil sai siduda erinevaid raudrüü osasid. Vammusel oli ka metallist detaile, nt kaenlaalustes rõngassärgile iseloomulikud lapid. Samuti rõngassärgilaadsed aluspüksid ja/või seelikulaadne.
Detailselt ülevalt alla (üldiselt mis sai nimetatud):
• kiiver
• rinnaplaat
• seljaplaat
• kõhukaitseribad: võimalik kummardada, võisid olla ka kinnitatud rinnaplaadile
• õla-, küünarnuki-, käsivarrekaitsed
• reie-. põlve- ja säärekaitsed
• nö raudkingad - raudplaatidkestega pealt kaetud, tald nahast.
Plaatidest kaitseta oli lisaks istmikuosa, reite siseküljed.

Kunas raudrüüde valmistamiskunst arenes, tegevus laienes muutus raudrüüde valik laiemaks, kasutati ka meistrimärke.
Raudrüüsid on eriliiki. Nt ainult eksponeerimiseks, turniirideks, sõjategevuseks...Turniiriraudrüü oli tugevam ja raskem, kui tavalised.
Liigituse aluseks on võetud üldareng ja väljanägemine. Mõjutajaks oli ka mood.

2 põhitüüpi:
a) gooti raudrüü, mis kujunes välja 15. sajandi keskel. Iseloomulikud on teravad elemendid, nurgad (käe/randmekatted), taljeosa kehaligi, rinnaplaat koosneb kahest osast, kingad pikkade ja teravate ninadega.
b) 16. sajandi alguses kujunes välja Maximiliani raudrüü e rihveldatud raudrüü. Nime olevat saanud Saksa-Rooma keisri järele, kes oli soovitusi jaganud, kuidas rüü efektiivsem oleks.

Ajavahemikul 1520-1570 on turvisel omapärane detail fallose kohal. Jooniste järele, oli ühel detailil ka nägu . Detaili levik saab alguse Saksamaalt ja nimetatakse seda latz. Sama terminit kasutatakse ka rõngasrüüdel kubemekaitse-detaili nimetamisel. Ka Eestis on tuua üks näide seoses latziga. Originaal Vana-Toomas (1535), ka sellel on nimetud detaili-jäljed. Tervenisiti pole küll fallosekujutist alles. Funktsioon ja tähendus on teadmata.

Raudrüüdest saavad omalaadsed kunstisaavutused. Aina enam hakati kaunistama keerukate detailide, liigendustega, mis omakorda nõudsid erilisi oskusi ja pühendumust. (Peegel-siledad pinnad, graveeringud, mille süvendeid täideti kulla ja hõbedaga jne).

Raudrüüd dateeritakse rinnaplaatide (RP) arengu järele.
1380ndatel kujunes välja üldine rinnaplaat. 1420ndatel - RP kaheosaline. 15. saj II ühestükis RP, mille keskel terav rant, mis aitab paremini kõrvale juhtida teravike. 16. saj rinnaplaadid vahelduvad kiiremini:
1500-30 muutunud kerakujuliseks;
1530-50 taas terav rant ja laius kandub kõhuossa, teravikust kujuneb suur muhk, mida kutsutakse käbiks (võimalik, et püssikuulid kõrvalejuhtimiseks);
1560ndatel nihkub "käbi” veel alla poole, ja nimetatakse hanepuguks.

1550-60ndatel hakkab raudrüüde osatähtsus vähenema ja kasutuselt samuti. 16. sajandi lõpul nn poolik raudrüü, kus kasutati vaid osaliselt raudrüü detaile (nt rinna-/seljakaitse).
16. saj. II p asendub läikimahõõrutud rüü pind tumeda kattega: linaõliga valati üle ja pandi põlema - pidi kaitsma roostetuse eest.
17. saj. I p hakkavad ka poolikud raudrüüd kasutusest kaduma. Siin-seal kasutati:nt I MS miinipilduritel rinnaplaadid.
Raudrüüde aeg sai otsa, kuna lahingutehnika muutus, võeti kasutusele tulirelvad ning turvis muutus ebapraktiliseks.[/list]

[K4uri]

Tänud vaeva nägemise eest. Väga sisukas ja huvitav lugemine.