Dragon.ee foorum

et üks peamisi viise, mille kaudu info vana aja (võtame näitena viikingiperioodi ) riietest meieni jõuab, on vanade haudade lahtikaevamine eksole. ja kui sutsu lugeda kirjandust ja vaadata, siis ikkagi öeldakse, et inimesele pandi hauda kaasa head ja paremat ja riietati ka võimalikult uhkesti. sest kes siis ei tahaks ka peale surma kena välja näha nagu tänapäevalgi on spets suririided...
et siis maeti inimene piduriietes, mida tõenäoliselt iga päeva ei kantud (või ainult uhkematel puhkudel).
ja täitsa võimalik, et ka erinevatel joonistel (kividel ja kusiganes) kujutati inimesi nende ilusama külje pealt - ehk siis jällegi piduriietes?

aga siit mu filosoofiline mõte - et tegelikult IGAPÄEVARIIETEST/tööriietest/pidzhamadest kui palju hauad teadmist annavad? kas me oleme välja kaevanud mõne viikingiasegse asula, kust leiaks riidekapist ka asju, mida tõepoolest ka argipäeviti kanti?
aga kui inimene ära suri, kuhu siis ta kehvemad riided said, millega teda ei maetud? ilmselt mõnele sugulasele/pärijale? ja sealt edasi? kanti räbalateks ja lõpuks visati minema?

ühesõnaga, nagu ikka nädalavahetuseti, passin nagu jobu tööl ja aega on mõtlemiseks liiga palju käes

Rappa uppunud ilmselt samas on just kõige igapäevasemates igapäevariietes. Haudu on muidugi suurusjärkude võrra rohkem

jah
või samas rappa uputakse eriliselt reisimise riietes (sest kes ikka kodurappa upub, ikka kaugematesse ja võõrastesse) või siis sõjariietes...

Samas ega vanal ajal ei muutunud riidekandmise mood nii kiiresti kui tänapäeval...seega kanti sarnaseid riideid ajast aega....peaks otsima keskaegseid kirjeldusi mismoodi inimesed riides käisid.
Sajanditega muutus mingil määral ehk mõne asja tegumood ...aga materjalid olid valdavalt samad ikka. Ma siin oletan lihtsalt.

rabamatused on suht huvitav materjal
nende puhul tuleb aga silmas pidada mõnda momenti
arvan et nn rappa normaalsel teel uppunuid on leiumat. vähevõitu
enamus on kas matused - so mingi põhjus miks maeti just rappa -sageli viitab rabamatus sellele et surnuile on avaldatud austust -panused jne
või siis oli tegu kaagiga -- luustiku uurimine viitab poomisele
mõned viitavad ka rituaalsele ohverdamisele --kägistamis aga mitte poomisjäljed

nii kaagid, matused kui ohverdamine on sama probleem mis matuste puhul --so võivad olla mitte just tavariided

küll aga on rabamatused tänuväärt mat tekstiiliuurimiseks kuna see säilib rabas lausa hääste
säilib ka inimene --kui kuulus taani rabamees turbakaevamise käigus välja tuli siis esmalt kutsuti ju politsei ja kahtlustati mõrva
ps kui heegi saab kaeda history kanalit viasati pealt siis arvan et kuna neil on korrata komme siis vaadake kavast --praegu just jookseb seal üks põnev film rabamatustest --jumalast pädev oli teine

Mis oli eestlasel muinasajal rappa asja? Sügisel marjule , rauamaagi otsingule.Peamiselt olid rabad pelgupaikadeks. Vahel viibiti seal pikemat aega. Samas võidi jõuda sinna haavatuna. Ja paljud arvatavasti ka surid seal. Sinna nad ka maeti.
Omal plaanis väike retk teha ja mõni arheoloogia huviline ja detektorist kaasata....eks näis.

Kusagilt torkas silma, et prantsuse talupoegade riietus oli enam vähem sama 10. kuni 18. sajandini välja. Ma ei mõtle siin seda, et saapad, püksid, särk ja vest vaid seda, et seesinane talupoeg nägi kogu selle aja jooksul täpselt ühesugune välja.

Yldplaani mõttes: olen omalajal lugenud pärandiinventuure vist oli kyll 17. sajand.
Olulise osa üleskirjutusest moodustasid mitmesugused riided. Ehk siis tuleb järeldada, et riided olid piisavalt kallid ja vastupidavad, et neid oli mõtet yles kirjutada. Varem ilmselt enamgi.