Kariibimere piraadid

[Pisuhänd]

[Miriel]

[Laterus]

[holmes]

[Dister]

[Marcus Andronicus]

[uuk]

[Marcus Andronicus]

[arlis]

[Marcus Andronicus]

[arlis]

[uuk]

[ohpuu]

[Marcus Andronicus]

[ohpuu]

kummaline, millistesse transtsendentaalsetesse ja mystilistesse sygavustesse võib minna arutelu inimeste näitlemisoskuse või -stiili kohta. ma kahtlustan, et yks põhjus selleks on, et ei nähta puude taga metsa, ei tajuta tunde kõrval tehnilisi ja treenitud oskusi.

yks tuttav professionaalne teatrikriitik hindab näitlejaid tsiviilis kõneldes näiteks selle järgi, misukesi nägusid ta teha oskab või misukesi nägusid teeb. see on ainult yks kriteerium , Uuk rääkis siin žestidest veel. Rein Oja rääkis oma lennust kõneldes seda, et "vähemasti õpetati meid lavakas hästi tantsima" ja viitas vanasõnale kui pea ei võta, kyll jalad võtavad.

lavastaja roll seevastu on näitlejale ytelda, mida ta tegema peab ja kuidas ta seda tegema peab, nii et näitleja aru saab, või lihtsalt panna ta seda tegema (Chaplin näitas kõigile näitlejatele liigutusedki ette). lavastaja tugevust/nõrkust on seega mõnevõrra raskem hinnata. igavalt võib mängida ka lavastaja syy läbi, pealegi on igavus väga subjektiivne (seda argumenti kasutades võidaks nimetada, mis jäi nägemata ja puudu, mispoolest oli ootushorisont liiga kõrgele seatud).