Soovitage õige...

[manic]

[Tamerlan]

[tribulant]

[Tamerlan]

Tia Carrere mõistagi-- selle tegelase eest saab paljugi andeks anda. Aga haldjate osatähtsus jäi mulle kahe silma vahele tõesti, ehkki lugesin ka esimest postitust (ilmselt siis diagonaalselt) ja pean nentima, et haldjad on viimasel ajal liigset tähelepanu pälvinud. Conan on üle sest asjast.
kas lugesid Conanit eesti keeles? Siis pole ehk lood Punasest Pistrikust, Zamora kõrberöövlite kaunist pealikust, Cinna'st, üllatavate rindadega kangelannast Brituunias, Skelose mõõgast ja paljudest teistest vahvatest sündmustest üldse sinuni jõudnud ja Conani tõeline suurus on ehk jäänud hoomamata. Võitlus piktidega Aquilonia piiraladel, Zombie-naise lembus, Ophiri kuningriigi kaitsmine, Zenobia rööv, Nergali piits jms?

See pole kelkimine vaid ehe imetlus. Jõuline, puhas nagu lõõmav tulekahju, kompromissitu, alasti mehelik ja ürgne oma vihas. Musklid, haljas teras ja ei sammugi tagasi.

Aga Howard on kirjutanud palju Briti saarte ajaloost (pseudoajaloost). Ja Cormac Mak Art Või oli see Arn? oli näiteks üks jüüti piraatide liitlane, kes võttis enda peale brittide kuninga tütre otsimise piktide juurest. Samuti lühikeste seiklusjuttude kangelane. Turlog o'Brien-- Iiri lindprii, kirvemees, viikingite vaenlane.

Piinlikkustundega teatan-- haldjasisaldus pea olematu, tegelikult üsna täiesti.

[tribulant]

[Tamerlan]

[tribulant]

[ohpuu]

eesti keeles on haldjateks vist nimetatud ka selliseid, kellel ei pruugi kindlat kuju olla, nt mingi väga pikk mees, ilmselt siis kolmemeetrine, roheline, tuleb metsast ja õiendab, kui midagi kurja tehakse.

ja haldjate universaalsusega on nii nagu itkudegi universaalsusega: kui vaadata setu itku žanrit, siis täpselt sellist kuskil mujal pole, aga ysna selletaolisi žanreid nii sisutasandi kui väljendustasandi poolest on mujalgi läänemeresoomes, või on olnud (olla ju teateid mingeist põhjaeesti itkudest, hämaraid?). järgmises lähendis muidugi udmurdi, ersa, mokša jne, nagu ajalooline keeleteadus ette näeb. kui aga käsitada itku universaalse nähtusena (mingi häälitsemine, et surnuid meeles pidada mingitel erilistel puhkudel või siis surmataoliste pöördeliste elusyndmuste markeerimiseks), siis võib teda määrata ykskõik kuhu enam-vähem.

nii võib ka mingit osa jaapani kami'sid rahulikult haldjateks tõlkida ja kogu asi taandub tõlkeprobleemiks.

nyyd olen ma – nagu Diegi varem – unustanud, et siin räägitakse kirjandusest. a noh, teemasse pöördudes: peaaegu ykskõik miskest võõramaist (ebainim)hinge võib ju haldjaks tõlkida või haldjana vaadata.