Postitas Silence 12:13 24. Veebr 2008
Suht saast film oli. Näitlejate oskusest ei hakka rääkimagi, kuna seda jagus vaid mõnele nimekamale, kuid eks kohatise kohmakuse saab ka looja kaela visata. Seda ütleks, et jääkarud ja daemonid olid hästi tehtud, kuid suti segav oli nende daemonite tihe kordumine ning enamikele jääkarudele sellise nagu rumala mulje loomine. Samuti ei meeldinud Coulter'i ahv. Raamatut lugede jäi mulje nagu ikka mingist suurest ja vägevast gorillast, kuid siin oli mingi väike ahvihakatis, oleks see Pan mingiks suti suuremaks koeraks muutunud, oleks ta sellele lõdvalt peksa andnud, kuid Pan oli siin kohutavalt nõrgaks ja hädapätakaks tehtud. Ega ta raamatus kah teab-mis-tugev polnud, kuid meeldivam igatahes.
Lõpulahingu kohta ütleks nõnda, et kohati oli päris meeldivalt tehtud (eriti see daemonite kadumine, kui omanik sureb), kuid see, kuidas Iorek nagu maagia väel nähtamatusest välja kargas äkki, oli lihtsalt lapsikult tehtud (vaatasin seda sõpradega, nii et suti sai naerda, kuid mustlased ründasid ning keegi pomises "asotside rush"). Samuti jäi filmi lõpp ebameeldivalt poolikuks - et okay, ega raamatki mingit lõppu esimeses saanud, triloogia siiski ju, kuid ikka väga tähtis koht jäeti filmi lõpust ära, nii et nüüd peavad nad hakkama teise alguses hoopis seletama ja jääb ära poiss-peategelase seikluste üllatuslikkus (lugeja ootab Lyrat, kuid tuleb hoopis mingi kuff poiss - suht "misasja?" effekt).
Oh well, ei oodanud nagunii sellest filmist midagi erilist, ekraniseeringutest rääkides oli vähemalt Eragonist parem, kuid eks see oli ka selle tõttu, et algmaterjal oli parem, kuid Pullmani suht realistliku raamatu kohta oli filmi suudetud liiga palju klišeelisid "nunnu" kohti sisse toppida. Kui osata "nunnut" mingil uuel ja huvitaval viisil näidata, siis lõbutsegu, kuid asi on selles, et nad ei suuda, nii et kokkuvõttes on jälle mingi klišeeline stseen, mis on just sihitud lastele, kes ei saa veel aru selle lamedusest.