Vahva et Lee kirjelduste järgi ma suht meeriklane olen (/me kahmab järgmise pizzalõigu) aga üldiselt ma ei saa aru miks seesinane isik nii hirmsasti ei kannata filmi vaatamist?
Kas mitte erinevad meediumid ei täienda teineteist? Kas sul pole olnud tahtmist pärast mõnda eriti head mängu võtta kätte pliiats ning ise luua midagi mis on pärit tollest maailmast? Ette maalida mingi pildi konkreetsest situatsioonist mis mängus oli või lihtsalt oma tegelasest, et ta ei oleks see üks ja seesama pikslihunnik monitoril vaid midagi oma käega tehtut, sirgeldatut?
Seda, mu sõber, nimetatakse fantaasiaks. Ning filmi nägemine annab kogu Warcrafti maailmale veel ühe tahu, veel ühe visualisatsiooni. Niiet pärast filmi vaatamist istud oma sõpradega WoW taha (kurat ma ei kujuta ette kuda sa seda mängid ja sul on 5 mölalõuga ümber) ning sa näed esimest korda seda SAMA pilti kuid ajus toimuvad pildid ja assotsatsioonid on ehk palju uuemad ja värskemad?
Nagu ma juba enne ütlesin, mulle isiklikult Warcrafti maailm eriti ei meeldi kuid tervitan filmi tegemist. Väide et meeldib see mäng ja selle maailm ning samas ei hooli üldse teistest meediumitest kus seesinane maailm kajastatud, on imho kitsarinnalisus.