Tulevikusõjad

[Paganarh]

[Ichman]

[Tamerlan]

[Bernard]

Peace, Huki - keegi pole teie leiva kallale kippunud ega Eesti Kaitseväe või selle õppejõudude kohta halba sõna öelnud.

Ja kui sa hästi vaatad siis on tegu ulme teemaga mis tähendab, et selle teema eesmärgiks ei ole reaalselt töötav sõjaväemudel mida homsest sundkorras rakendama hakatakse. Diskussiooni käib teemal "mis siis kui..."

Ja teadmiste osas mis tulevikku puudutavad, istume kõik võrdselt ja piisavalt madalal pulgal, et parimal juhul saunas õlle kõrval heietajate või pühapäevapolitoloogide hulka kuuluda.


Seega ütlen uuesti oma (täiesti ulmelise, tõestust omamatu ja fantaasiakirjandusest tiivustatud) väite: "automatiseeritud sõjavägi ja intelligentsed robotid lahinguväljal, inimesi asendamas, on MINU ARVATES tulevikusõja TÕENÄOLISEIM pilt."

[Tamerlan]

Ega ma arvagi, et te mulle kurja soovite.
Lihtsalt kuidagi imelikust nurgast kirjeldatakse sõdurile vajalikke omadusi. (Näiteks peldiku kaevamine-- muide, milline on robot, millele seda vaja läheks? Lisaks pole määrustikud robotitele vajalikud, nendega reguleeritakse inimeste tegevust.)

Olulisemad asjad, milles robotid ehk alla jäävad inmesele, on loomingulisus lahingus, initsiatiivi haaramine, juhtimine (kui juhtrobot purustatakse, milline peab hakkama juhtima?).

Pigem tundub mulle robotte tegutsemisalaks olevat mingi kindla ala läbikammimine, kus kõike seda, mis vaenulik, süstemaatiliselt hävitatakse.
Või ühe kindla sihtmärkide grupi hävitamiseks lahingus kasutatav vahend.

Kui inimesed jäävad piiramisrõngasse, siis võitlevad nad edasi ja otsivad võimalusi omade juurde tagasi pöördumiseks, robotil on raske sellises olukorras loominguliselt käituda.

Ja kui lahinguvälja skänner tuksis on või side juhtimisega katkenud? Siis muutub roboti väärtus küsitavamaks. Ta peab olema tõepoolest piisavalt odav, et kõhklemata teda hävitada või maha jätta.i

Lisaks on masinat lihtsam petta kui inimest (see on muidugi vaieldav, ent siiski).

[pronto]

[tribulant]

[veiko100]

[Paganarh]

[pronto]

[tribulant]

Muuseas, rääkides kõigist neist asjadest, mis yrgajast peale enam samad ei ole - ka programmeerimine on tykk maad edasi liikunud, võrreldes ajaga, mil iga programmi muutmiseks pidi tehnikupoiss kiiresti-kiiresti mööda kilomeetritepikkusi koridore lippama, et lambike yhest kohast teise tõsta. Heuristika ja iseõppivad programmid on juba nii vana teema, et varsti ei võeta selle kohta ajakirja Computer Science enam yhtki artiklit vastu. Kõige tõenäolisemalt ei tule taktika muutumise korral inimestel midagi muud ette võtta kui pärast sõda mõne kuu jooksul uurida, et miks botid sedasi tegema hakkasid.

Suure raha puhul on veel suurema raha ihaluseks muidugi mitu võimalikku motiivi, yks kindlasti ka sama, miks inimesed spordirekordeid jõllitavad või tundide kaupa Tetrist ponnistavad - soov saada yhe numbri asemele teine, veel suurem number. Eriti, kui saab kellegagi võistelda.

[Rainald]

Bernardi ees palun vabandust. Sattusin hoogu kas teate.
Mis puutub robotite loomingulisse, siis sellesse ma eriti ei usu. Robot on täpselt nii loominguline kui tema programmeerija on seda ette näinud. Mis tähendab seda, et kui nad tegutsevad autonoomselt, siis juhul kui sattub ette tegevus, millele tema programmis vastet ei ole, juhtub mis? Inimene mõtleb ja leiab olukorrast väljapääsu, ehk siis kasutab oma loomingulist poolt ja intuitsiooni. Mida kasutab robot?
Muidugi nende hea külg on see, et kui sellele olukorrale on lahendus välja töötatud, siis on võimalik see tervele sõjaväele korraga pähe sööta.
Ehk siis. Robotid jäägu suurte massiliste lahingute tarvis kus mõelda pole vaja. Inimesed loomingulisust nõudvate olukordade jaoks, kus asjaolud võivad teadmata suunas hetkega muutuda.
Asja muudaks tõenäoliselt AI, kuid sellega seoses on mul väikesed kahtlused - võibolla on liigapalju vaadatud filme ja loetud raamatuid, kus paha AI hakkab maailma üle võtma.

[tribulant]

Ära nyyd kujutle, et igasugune tehisintellekt tähendab automaatselt hiidaju. Automaatsed ja autonoomsed juhtimissysteemid on juba nii vana nali, et nende kohta käivasse kirjandusse võid sa end uputada. Mis juhtub, kui botikari satub olukorda, milles varasemate käitumismallide alusel ette nähtud käitumismudel etteantud kriteeriumide põhjal (näiteks endi ja vastaste tabamuste suhtarv) enam efektiivne ei ole? Omavahel lingituna moodustavad nad kõik pisikese paralleelprotsessoritega võrgu, ehk siis - kui yhel on probleem, aitavad seda lahendada kõik teised (kes parasjagu ise mingi ebastandardse portsu otsas pole), saades vajaduse korral abi ka tagalas kykkivalt Suurelt Vennalt, kel arvutusvõimsust volilt käes. Kibekähku kraamitakse välja senise taktika aluseks olev mudel, mida niikuinii on juba omavahelise koordinatsiooni tarbeks pruugitud ja mis tänu sellele kajastab reaalajas toimuvat, ning mängitakse selles läbi kõik antud vahenditega võimalikud taktikalised lahendused (st, jättes välja iseendale kaheksanda jala kasvatamise, põhimõtteliselt uute relvade leiutamise ja vastastele vogonite luule lugemise). Leitakse kehtivates oludes parim lahendus või lahenduste kombinatsioon ja rakendatakse see praktikasse - seda kõike, muuseas, ahvikiirusel, mida klassikalises jalaväes ei suudaks rakendada isegi steppivate neegrite pataljon. Nii palju siis sellest, et "robot teeb seda, mis ta tegema on programmeeritud". Iseõppivad programmid on juba tõesti väga vana leiutis.

(Pisike lõbus pilt tuli silme ette - ehk siis kaasaegsete arvutustehniliste lahenduste rakendamisest lahinguväljal:

samal ajal teises aknas:

ja niimoodi istubki maanteekraavis prillidega poisiklutt ja lapakaga muudkui klõbistab ja klõbistab ja aeg-ajalt klikib ja siis käib teisel pool teed jõmakas... tulevikusõda, mu eesel!)

[Morghat]

[Paganarh]