Offtopic see jutt juba (noh ütleme nii piiri peal tegelikult) aga paadunud skemeerijana pean siinkohal Sauroni strateegilise möödalaskmise kohapealt Pallandoga nõustuma.
IMHO oli 9 saatmine Sauroni poolt impulsiivne reaktsioon (kuid lahingus/sõjas tuleks alati eelistada kontrollitud reaktsiooni impulsiivsele).
Olles oma mänguasja mõned tuhanded aastad otsinud läks ta ilmselgelt kõvasti leili kui selle asukoha teada sai.
9 olid vaieldamatult tema kõige võimsam relv - aga paraku ei püüta kärbest kuulipildujaga vaid kärbsepiitsaga.
Teisest vaatenurgast (:) nüüd saan ilmselt pisi-cyberdemoni käest sõmata, väite eest nagu oleks asjadel ka "teisi" vaatenurki
) - oli Sauronil ka raske midagi muud ette võtta.
Shire on tema valdustest ikka pagana kaugel ja mingi märatsev orkibande või isegi kümmekond urkite-squad'i oleksid vaevalt nii kaugele jõudnud.
9 olid relv omaette mis suutsid isegi väiksema armee taganema sundida. Lisaks oli tema kontroll 9 üle täielik. Kedagi teist ei saanud ülima võimusõrmusega usaldada - eriti kedagi võimsat mitte.
Siia lisandub veel fakt, et Sauronil oli plaanis mastaapne kampaania vabade rahvaste vastu, mille tähtsus oli sõrmuse saamisega võrdne. Ja sellel ajal kui ta sõrmusekandja nime teada sai oli tema mobilisatsioon alles algusfaasis - väga sitt moment suuremõõtmelise sõjategevuse alustamiseks.
Mis Nazgulidesse puutub siis nood ei olnud tõepoolest erilised mõõgakangelased. Nad olid (inimestena) haritud meestena ja kuningatena kindlasti keskmisest paremini sõjakunstides koolitatud. Aga oma rahva - ja hiljem Sauroni vägede - juhtidena olid nad pigem strateegid ja taktikud.
Hea väejuht peab oskama hästi vägesid juhtida - mitte hästi võidelda.
Ei hakka siin kordama Pallando teksti veel nõidumise ja politrukkimise kohta - arvan sama.