Nähtud.
..............
Nüüdseks on üle poole ööpäeva mõõdas, seega võib momendi emotsioone ikka värsketeks lugeda.
Eesti kultuuris on toimunud põõre. Või ehk oleks minevikus rääkimine etteruttamine, ütleme, et see toimub. Ja "Malev" jääb ühe piirikivina seda momenti tähistama. Kummaline värk. Ühel pool seisab kristliku kultuuri tootena fantastiline Pärt , teiselpool, justkui selle sama looma sõnniku all aastasadu lagerdunud keskkonnas peitunud niidistikust ennast välja ajav Seen, tugeva jala ja kena, ligase värvilise kübaraga. Selle tarbimine viib vana, vere ja taevamanna peal toituva tegelase vaimsesse kõhulahtisusse ja sapi oksendamiseni (VT Sirbist Olev Remsut, EE-st Jaan Ruusi, Postimehes Lauri Kärki), juurtega siin viibiva ja sellele kohale tulevikus elujõudu andva vaimu viib see aga nurmede kohale suisupääsuksena siristama.
Noh, Jürka, ma püüdsin sulle nüüd populaarses vormis õelda, miks sa võiks seda filmi vaatama minna
.....
Lisaks veel seda, et heli oligi, nagu räägitud, suht kehv. Valgus ja pilt tihti lame. Ehk tegijad ei valda tõepoolest veel vahendeid. Tühja sellest. Sellele vaatamata loen seda fantastiliseks filmielamuseks. Kaua pole ma nii etteaimamatut filmi näinud. Kaua pole ükski film nii sügavaid kohti minu hinges puudutanud. Ma ütlen, kui ilm soosib, siis tuleb siinmail veel rikkalik seenesajand
.........
Ehk nagu ütleb- ....ma olen vist mitu nädalat selle laksu all. Kannatage välja.
Mina olen kunstiharidusega inimene, mulle meeldivad ilusad inimesed ja noor inimene on ju ilus — loodus ongi loonud noored seepärast kauniks, et neid hoitaks, armastataks ja aidataks suureks kasvada!