Vaimud

[MissDevil]

Kunagi oli nii et keegi oli Valget daami välja kutsunud aga üks inimestest kandis musta siis tuli valge daam teda kägistama aga ta sõbrad jõudsid enne tule põlema panna kui ta jõudsis ta ära tappa.

[Irve]

Oli see ulme või õudus nüüd? Igastahes judisen praegu hirmsal kombel

[Teleporno]

Kõik teavad, et kummitused jne on väljamõeldis. Lihtsalt, et aju hakkab mõnikord arvama, et keha kardab,ja sellepärast me näiteks põemegi olla näiteks karja laipade hulgas surnuaias jne

[Brutus]

word

[Yrgnaine]

Vaimud ei tule kutsumise peale, nad tulevad siis, kui neil selleks tuju on - aga ära nad minna ei taha.
Tean ühte maja, kelle elanikud on vaimuga harjunud - kui majja satub inimene, kes sellele vaimule ei meeldi, hakkavad uksed paukuma ning keegi trambib trepil ja nagisevad ka need astmed, mis muidu ei nagise. (Öösel, vahest ka päeval)
Üldiselt ei tasu põlevat lõket torkida, enamasti ei juhtu midagi, aga üks kord võib sädemest lahvatada leek

[Orz]

Ette rutates - juttu tuleb vaimust/vaimudest, kindlasti mitte tontidest.

Meedias on päris palju räägitud Tartu Vaimust, Dragoni foorumis oma vaimust tulnud maaimatest, rahvalikes lauludes vaimuvarast, inimvõimetest rääkides vaimuandidest. Vaimu mõiste on isikliku kogemuse kohaselt olnud kasutusel eelkõige pedagoogide ja religioossete või spirituaalsete-ent-mitte-religioossete inimeste seas, ehk ka ajaloolaste(?).

Inimese ja vaimu suhe on muidugi omaette teema, aga mulle tundub, et vaimude käsitlemine justkui isikutena ei võimalda adekvaatset suhtlemist. Vaim kui vara tundub parem.

Ma ise olen vaimu objektiivsest käsitlemisest nii palju aru saanud, et praegused vahendid, eriti indiviidi tasandil on vähe arenenud. Tartu Vaimust rääkimist ei asenda rääkimine Tartu elanike kohusetundlikkusest (Conscientiousness), kompromissivalmidusest (Agreeableness) või avatusest (Openness), aga mingid näitajad need siiski on, nagu seda on ka kodust meelega metsa viidud ja metsast vabatahtlikult koristatud prügi hulk tonnides.

Vaim on mu meelest see, mis võimaldab inimestel käituda vastupidiselt isiklikele või võõra võimu vahendatud impulssidele. Võib-olla ei peagi asjast rääkimiseks kasutama sõna vaim: ehk ajavad asja ära väljendid "Põhjendatud vabatahtlik hirm tagajärgede ees" ja "vabatahtlik töö enda maise eksistentsi väliste hüvede saavutamiseks". Samas, sellised väljendid on kohmakad. Aga see va vaim on ilmselt nagu Tädi Salme, keda on raske kirjeldada, aga kelle me vähemalt teiste puhul ära tunneme, kui too käitumist mõjutab. Näiteks, keegi läheb ja korjab lagastatud metsaalust; keegi jätab mõnuaine tarbimata.

Sellest, milline vaim on "hea", milline "paha" on küllalt kogemuspõhine, aga samas väga hästi intuitiivselt tajutav, seega loodetavasti enesestmõistetav.

See vaimust arusaamise või mittearusaamise teema ei ole intelligentsi küsimus, kindlasti mitte. Vaim ei ole ajupikendus, pigem on see... meelepikendus.

[Draug]

Vaim on inimese võime olevat just nii seostatult tunnetada nagu iga indiviid seda teeb.
Kohavaim on teatud geograafilises punktis viljeldavate väärtushinnangute tulemusel toimiv õhustik.
Ülejäänu on valedest järeldustest sündinud rahvajutud.

NB! antud definitsioonid on minu isiklikud ning ei pretendeeri mingil juhul kellegi teise definitsioone ümber lükkama või edestama.

[Orz]

Jah.

[Mutabor]

Täpselt.