Foobiad

[Cygnus]

[Taliesin]

[argkunn]

[Yrgnaine]

Tavaliselt kardavad inimesed suuri koeri aga minu puhul on vastupidi- väiksed klähvitsa tekitavad kõhedust. Väiksed koerad on sellised pisikesed ja äkilised. Kui suur koer kallale tuleb siis on tal ka selleks põhjus... Peale selle ei meeldi mulle hulkuvad kassid, sest kui nad võsast välja hüppavad meenutavad nad väiksedi koeri. Peale selle on ründavad varesed ka jubedad....igatahes ründavate loomade hirm võib olla seoses sellise mõnusa filmiga nagu "Loomade Surnuaed".
Peale selle ei kannata ma , kui keegi nugade vmt. terariistadega mängib...Tekib selline tunne, et kohe löödakse see mulle selga ....isegi valu lööb mõttesse....uh jube lausa mõelda

[Yrgnaine]

[Markus]

[PhaZer]

mul on mingi hirm pimeduse ees.. ei meeldi üxinda kuskil keldris vmt. kohas olla üksi.. hirm tuleb, et äkki tuleb keegi ja nüüd tapab ära.. kõrgusi jmt. armastan aga jamh.. liiga palju horror-movies vist

[1iYc]

Anuptafoobia- hirm üksijäämise ees.
Ingliskeelses versioonis tuntud ka kui fear of staying single.

Ataksiofoobia- hirm ataksia (lihaste koordineerimatud liigutused) ees.
Kui see tähendab neid jõnkse, mis vahetevahel magama jäädes vastikul moel äratavad, siis kardan ma neid küll.

Automatonofoobia- hirm "elavaid matkivate" kujude ees (nt vahakujud, kõhurääkijate nukud, multifilmide tegelased).
Mõnikord tekitab küll kõhedust.

[Yrgnaine]

[Irve]

[Golburk]

[Yrgnaine]

Väidetakse, et foobiast saab üle kui tegelda sellega, mida kardetakse. Minu arvates pole see tõsi.Kui on foobia siis ei saa sellest nii lihtsalt lahti . "foobia" millest lahti on saadud nimetaksin pigem sisemiseks hirmuks. pealegi osad hirmud on endale tekitatud mõtlemisega ning sellistest saab suht lihtsalt lahti . "Päris" foobiate lahtisaamiseks peab alateadvust uurima.... Keeruliseks kisub
Kui asu olla siis meeldib mulle phte trotsida, kuid mõistuse piires...

kõige lihtsam on hirme lastele tekitada... eriti siis kui valetatakse millegi kohta, ühesõnaga - Oleme ausad

[SophiaM]

minu foobia avaldub vahelduva eduga... ma ei tea kas selle kohta on mingi eraldi nimetus või on see õigupoolest haigus...ma ei tea...aga ise nimetan seda küll foobiaks...
ma tunnen et keegi mind jälitab, kuigi selja taga pole kedagi...alati ma vahin selja thaa ja kiirendan sammu...tunnen hirmu...
vahel ma naeran selle üle...kuid see võib pöörduda tõsiseks
ja mul on nii haiglaselt hea vantaasia et see lisab kõigile hoogu juurde...

[Aprikoosikivi]

[Cunray]