Ilmselt olin eelmise postituse ajal kuri. Räägiti siin häädest raamatutest vahel. Preussleri "Krabat" on tõesti raamat lugemiseks inimloomadele, kes vajavad stardipunkti.
Kahju, et kõik minust valesti aru said, kui rääkisin värvilistest kaantest seoses fantasyga. Paistab, et see oli sobimatu allegooria, mis ei viidanud värvilisusele, vaid oli vihje tarbekultuurile. Jah, ma tean, raamat võib olla ka mustvalge. Lihtsalt sain aru, et jutt käin fantasyst.
Ning ärge nyyd Terry Brooksi peale kurjaks minge--panin ta kirja kui oma lemmiku fantasy kirjaniku. Ei saagi öelda, et ta on parim, sest see on lõputu ja võitmatu lahing. Lihtsalt minu lemmik.
Ning see, et miks ei tõlgita Terryt--ei tea, aga võitlen oma kirjastusega selle pärast juba kuid. Äkki kunagi ilmub.