Hellsing on klassika. Või noh - vähemalt algne 13 osaline anime on. OVAs mindi juba liiga läilaks. Et jah - arusaadav, et tegija tahtis teha animet, mis oleks tema meele järgi, kuid imo kukkus algne kohe tunduvalt paremini välja, kui OVA. Algses oli just see mõnusalt sürrealistlik maailm, segased värvid, karakterid ja muusika. Või noh, vähemalt minu jaoks (segased, kui "segi" mõttes, mitte "raskesti arusaadavad"
).
Aga vaatan, et siin pole mainitud sellist asjakest nagu Elfen Lied (vähemalt otsing ei andnud midagi), kuigi sarjake juba 2004. aastast väljas.
Põmst jutustab eriomadustega neiust Lucist, kelle isiksus on lõhestunud sadismile kalduvale hoolimatusse tapjasse, kes tapab oma nähtamatute "vektoritega" (või noh - enda loogika järgi ta tapja pole, kuna ei loe inimesi väärilisteks) ja armsasse lapsiku ja mõningaste kassipoja omadustega süütukesse. Teda üritavad aga tabada ja tappa uuringuasutus, kust ta põgenes, kuid ka neil on omad siseprobleemid ning lisaks sellele elab ta ajutiselt inimeste juures, kellega tal minevikus suht ebameeldivad kokkupuuted, millest hetkel keegi aga teadlik pole.
Story on huvitav ja kaasakiskuv, hankimise aega väärt ning tunduvalt kurvem, kui Vampire Hunter D: Bloodlust'i oma.