Elu esimene fantasy raamat.

[Ulmeguru]

Omaarust olin ma siia teemasse juba kirjutanud, aga selgus, et mitte...

Tänu vanuselisele ja sotsiaal-poliitilistele iseärasustele oli minu esimene fantasy suht suure tõenäosusega Astrid Lindgreni «Vennad Lõvisüdamed»... ajakiri «Pioneer», aasta 1977, Edgar Valteri illustratsioonid...

[Die]

Sama siin. Olen ise küll hilisem väljalase, aga tänu vanemate töökohale - makulatuuri vastuvõtt ja käitlemine - oli meil lademetes vana ajakirjandust. Ja nii see laps luges.

Lindgreni pean siia üheks oma lemmikkirjanikuks. Ja olen lubanud, et oma lastele loen küll hoopis Lindgreni raamatuid kui muud ninnunännut.

[Imrahil]

Ja ka sama siin. " vennad lõvisüdamemed " ja " Röövli tütar Ronja" olid veel ühes raamatus koos. jõle lahedad ja huvitavad tundusid kõik need: Rüütlid, metsmardused, lohed jne. väiksena.

[Die]

Rüütlid tundusid mulle imelikud, lohedest oli mul kahju, aga metsmarduseid võiks nimetada peaaegu lapsepõlvetraumaks. Need tegelased juba meelest ei lähe.

Rahvajuttude paksud kogumikud said ka kapsasalatiks loetud. Ja eks klassifitseeru needki fantasy alla...

[teknoloog]

Khm, kuigi selgelt ei mäleta küll, aga ühele järgnevaist kuulub kindlasti kõige esimese loetud fantasy-raamatu tiitel.

"Naksitrallid", "Jälle need naksitrallid", "Naksitrallid tegutsevad jälle" - kes kõhkleb raamatute fantasy'ks liigitamises, mõelgu järvekeetmise ja teiste lõbusate vägitükkide peale.

"Sipsik" - Ehe golemi-adaptsioon

"Piilupart Donald ja sõbrad" - ma pole küll kindel, kas see on täpne pealkiri, aga pean silmas seda kõige esimest, 90ndate alguses ilmunud ligi sajaleheküljelist koomiksit. Muidugi on tegemist pildiraamatuga, aga ikkagi...

Hoffmanni "Kolumats" ja Hindrey "Loomade mäss" (ühe sinakate kaantega köitena) - minu elu esimene horror-kogemus (meenutage seda eriti karmide piltidega "Loomade mässu" paha venna keetmist ... ... uhh! )

"Röövel Rumcajs" - väga ehe ja soe raamat, autor ei tule kahjuks meelde. Kes mäletab kasetohust kübaraga karvikut, kaks püstolit vöö vahel, see teab.

"Cipollino seiklused" - oh ajad...

Mu teada oli Eno Raual veel miski raamat, mille pealkirjas oli Mõõk ja mille nime ma ei mäleta... hmm... ja muidugi ka Iko Marani "Londiste", aga see lektüür oli juba halvema tasemega...

Edasi tulevad loomulikult juba mainitud...

[Irve]

[Orz]

Minu meelest ma lugesin kuskil kolmandas klassis läbi kõigepealt Zmitrok Bjadulja "Hõbedane tubakatoos" ja üsna varsti pärast seda JRR Tolkien'i "Kääbiku". Tõenäoliselt olin varem läbi lugenud Carlo Collodi "Pinocchio". Vist natuke hiljem, vaevalt enne "Kääbikut", lugesin läbi "Naksitrallid" (E. Raud).

Fantasyga kitsamas mõttes tegingi tutvust ilmselt üsna hilja, muinasjuttude ja sci-fi'ga sai tutvust tehtud napilt enne või pärast kooliealiseks saamist.

[Lee]

Ma arvan, et see esimene selgelt ulmeraamat võis olla kusagil kolmanda-neljanda eluaasta vahel A. Saint-Exupery "Väike Prints".

Lugema õppisin 2-pooleselt, K.Tšukovski "Imepuu" alusel, see ka paras värsivormis fantasy, eriti Bibgoni seiklused, kui ta kuu peal käis ja õela nõidkalkuni Torulotiga võitles, õe Cincinella hiirenõidusest päästis (pagan, need lood on mul vist seniajani sõna-sõnalt peas), dr. Valuson, kes loomade keelt kõneles ja koiliblikast vaalani kõiki elajaid ravis...

Leidsin just antikvariaadist selle "oma" Tšukovski-raamatu originaali, linaste kaantega, et pojale ette lugema hakata

Ronjad, Miod jne jne tulid minu jaoks palju, palju hiljem. Isegi "Kääbik" tuli mõnevõrra hiljem.
Koolieelsest ajast on kindlalt pea sõna-sõnalt meeles veel 1 "nõukogude" fantasy G. Adamov "Kahe ookeani saladus" seiklusjuttude-sarjast ja "Lilled Algernonile" kogumik. Antiikmütoloogia raamatud lugesin kahjuks päris kapsaks, lahedad olid ka igasugused arheoloogia-raamatud.

Esimene õudusraamat oli minu jaoks aga kahtlemata J.Arraku illustratsioonidega "Suur Tõll" PEitsin selle jubeduse raamatukappi kõige alumisele riiulile, kõigi teiste raamatute alla ja keerasin alati õhtul kapiukse lukku ka. Siiamaani ei tekita ükski film ega raamat minus sellist õõva, nagu see "lasteraamat".

[Eleanora]

6 aastat tagasi ,,Sõrmuste Isand". Kui ma olengi varem mingit ulmet lugenud, siis ma ei mäleta seda. See raamat on mul juba sellest ajast lemmik, kuigi jättis alguses natuke masendava mulje.

Ma ei mäleta, millal Potteri 1. ja 2. osa võis koju ilmuda, kuid see vedeles tükk aega, enne kui ma üldse hakkasin lugema, pärast seda, kui ema luges 3 esimest peatükki ette, siis ma lugesin juba ise lõpuni väga suure huviga. Aga kahtlustan siiski, et ,,Sõrmuste Isand" oli esimene.

[Morghat]

[pronto]

[Bernard]

[erehel]

Ma ei mäletagi.... Vähemalt pealkirja mitte.Aga see rääkis päkapikust, kes koos vanaisaga lillepoti sees elab.Alguses, kui ma veel lugeda ei osanud, oli see mu "kaisuraamat".Oma paari imeilusa pildi pärast.Hiljem ma ka lugesin seda, kuigi tast enam midagi eriti alles ei olnud...Raamatu lõhn on siiamaani meeles...

[hoarmurath]

[Starfild]