Dragon.ee foorum

Ärge muretsege, see kõik läheb üle. Hollywoodi filmimaailm on saanud endale kätte lihtsalt ühe uue mänguasja, millega praegu veel on lõbus ja tore mängida. Üsna selgesti illustreerib situatsiooni episode 2, kus on metsikult palju lahedaid kolle ja mõnusaid efekte, kuid kõigi pingutuste kiuste need ei tööta nii nagu peaks. Kollid ei ole hirmuäratavad, maailmad ei ole vaimustust tekitavad. Hoopis igavust.

Tooksin siit paralleeli kunstifoorumis paljukritiseeritud fantasy artiga, kus värvid on maksimaalsed ilusad, kujutised dünaamilised, igavad ja tihti ebaloogilised. Sama asi siin. Vaatad hetkeks ja unustad. Mingeid emotsiooe ei teki.

Üsna pea aga ammendab see ennast ja effektsemaks enam minna ei saa. Sel hetkel vaatab Hollywood euroopa filmimaastiku poole ja avastab, et filmikunst on veel nende poolt kasutamata mängumaa. Sel hetkel kaob Hollywoodi pealiskaudsus ja õitsele lööb uus filmiajastu - ajastu, mil filmid muutuvad jälle sügavaks, hetk, mil võetakse põhirõhk pildilt ning asetatakse jällegi sisule.

See kõik juhtub õige varsti. Lagi on paistmas, rahvas on tüdinemas...

Ahh, Priist on minust ette jõudnud Minagi arvan, et las lapsed nüüd mängivad oma mänguasjadega, mina neile seda ette ei heida. Muidugi, kõik see krriitika on samamoodi õige, lihtsalt olgem optimistid Matrix pole mitte kirstunael, vaid põlenud fööniksi tuhast tekkinud muda. Teda oli lihtsalt vaja.

lihtsalt meenutan siin....

täitsa tore film oli "12 Monkeys" ....ja sellised omamoodi depressiivsed filmid ongi ju "need mis toidavad"...või kuidas?

rahu....kyll neid veel tuleb

Avaloni ei saa näiteks tuua. Põhjuseks see, et sünnikohaks on Poola, mitte hollywood. Minu kirjutist lugedes äkki märkasid, et mu jutt käis Hollywoodi kohta. Ning Marati toodud Sci-fi dogmad kehtivad samuti eelkõige ameerika filmimaastiku kohta. Avalon ei ole hollywoodikas, seega ei ole seal kohustuslik osa metsikud efektid ning võltsglamuur. Ning tulemus on äärmiselt hea.

Muusikaline külg on muidugi klass omaette - Matrixi karjuv elektrooniline taust on asendunud sulnite meloodiatega. Lõpulugu, mida solist kontserdil laulis, oli fantastiline. Jäi südamesse pikaks ajaks, kuulan teda praegugi, samal ajal kui Matrixi soundtrack (Mis seal salata - kuulasin seda omal ajal pidevalt) muutus ühel hetkel lihsalt tühjaks ja mõttetuks helide kogumikuks.

12 monkeys oli meeldiv erand, mis kinnitab reeglit. Mõnus oli vaadata, lõpp oli hea. Aga paraku jäi ta tõepoolest erandiks, friigiks teiste seas. Ning hoolimata tema headusest, oli kohti, mis olid ilmeksimatult hollywood, seega jäi lõpuks siiski midagi kogu teostuse juures pisut võltsiks. Ei oskagi päris täpselt öelda mis selles süüdi oli, võibolla lihtsalt Bruce Willis, keda ma lihtsalt liiga palju teistes rollides inimesi killimas olen näinud. Filmi üldmulje siiski tugevalt üle Hollywoodi keskmise.

Ja siis veel minu prohvetlikkuse kohta: Eks me näe...

Ka arlise sõnad on prohvetlikud - kui kaovad viimsedki piirid oma filminägemuse elluviimiseks, saab IGAÜKS viia oma nägemuse ellu TÄPSELT SELLISENA NAGU TA SOOVIB. Ning geniaalseid iskuid, kes vaid ootavad oma võimalust, on seal väljas üpris palju... See saab tõesti põnev olema...