Sellest kuidas mitte ette valmistada mängu
Postitatud: 16:10 21. Dets 2007Leidsin oma esimese seikluse, mille kirja panin. Oh õud, missugune detailirohkus. Ses mõttes, et mida paganat ma õige mõtlesin: ei olnud ju plaanis seda kuskile avaldada, lihtsalt kirjutasin väga kaua aega seda kõike ja parandasin ja mõtlesin ja parandaasin. Tohutu ajakulu ja ei mingit plotti. Enam nii ei teeks.
***
Taustinfo
Tegevus leiab aset kevadel. Aeg on umbes sealmaal, kus lumi juba sulab ja kevadveed voolavad. Lume alt on juba mõned võsud välja sulanud ja maa on niiske ja märg, kuid lumi on suuremalt jaolt sulamata. Mets tilgub päikese käes, aeg ajalt kukuvad lumelahmakad puudelt maha. Päike on ere ja kevadine, pilvi on vähe, kuid õhk on siiski veel jahe. Hommikuti on lompidel jääkirmetis. Seiklejad veetsid talve Põhjapool Talara linnas ja asusid seoses talve möödumisega teele. Liigutud on juba päevi läbi vaikselt sulava metsa, vastu ei ole veel kedagi tulnud, sest aastaaeg on varajane ja kaupmehed ei ole veel sinnakanti jõudnud. Toidumoona jätkub veel umbes nädalaks, millest juttude järgi peaks piisama, sest tee peal olevat võimalik juurde hankida, tee põhjapoolset osa peetakse üsna turvaliseks. Kanti, kus rahvas parajasti viibib, Hallmägede ja Assujärve vahel, nimetatakse Aevallaks.
Metsatee
Tee on tavaline, sisse sõidetud, ühekordsed roopad, mudane aeg-ajalt ristuvad loomarajad, suvel kasutatakse kaubateena, talvel aga harva. Osaliselt kaetud lumega, kuid siiski selgesti eristatav. Enne seiklejaid on veel keegi vankriga samas suunas sõitnud, umbes nädal varem. Raja ääres on näha öiste peatuspaikade ammujahtunud tuleasemed. Liigutakse Lõuna poole. Ümbritsevad puud on peamiselt kuused, väga tihedalt nad ei kasva. Muuseas, tegu ei ole väga olulise kaubateega.
Esimene päev teel kulgeb ilma eriliste vahejuhtumiteta, teel on ühes kohas peale lõunat näha, et talvel teele langenud männipuu on tükeldatud ja jupid tee pealt ära tiritud. Seda tegi ees sõitva vankri omanik. Puu on kukkunud nii, et juured on maad natuke lahti rebinud, mänd on kasvanud luukere peale. Kolp on väljas, ribid ka natuke. Tee pealt laipa näha ei ole. Metallasjad on enamuses ära roostetanud, sorides võib leida ühe kuldkõrvarõnga millel on kaunistuseks allservas 3 sälku (2gp) ja ühe tumedaks oksüdeerunud kauni hõbesõle (1gp).
***
Luud kuuluvad Turi küla möldri esiisale Valnirile, kes oli kunagi ammu sealkandis tuntud ja tähtis mees. Pärast tema saladuslikku kadumist hakkas ümbruskonnal viltu minema, kuna puudus tugev juht, tekkis võimuvõitlus ning jaguneti kahte leeri, mis halvendas külade heaolu, paljud lahkusid lõpuks. Turi küla mölder Rikos kannab täpselt samasugust kõrvarõngast nagu laibal. Valniri tappis kakluse käigus metsas keegi unustusehõlma vajunud isik, kes oli kade Valniri peale. Kui keegi külaelanikest kõrvarõngast märkab, saab mölder sellest varsti teada. Rikos sai oma kõrvarõnga isalt, kes oli selle lapsena pärast isa kadumist teelt koos tüki kõrvaga leidnud. Ta tahab kindlasti teada, kust see pärit on, ning seda ka oma viimaste rahade eest ära osta. pakub kuni 50 SP. Kui kaks rõngast on ühe inimese küljes, saab kandja neid kandes +2 Cha, maksimum 19. Eraldi kõrvarõngad maagilised ei ole. Rõngad olid Valnirile kingituseks sõbralikult võlurilt, kes soovis, et küla valitseks mõjukas inimene. Rikos rõngaste võimet ei tea, seega on võimalik ka tema oma ära osta, kuid seda juba väga kõrge hinnaga.
***
Õhtul kukub laagrikoha juurde Kivi. Ta on unikaalne asi, esiteks on ta purustamatu, mitte mingil viisil ei ole võimalik teda vigastada. Ta on rusikast pisut väiksem ning ühelt küljelt lohukesega, must-hallid laigud. Intelligentne, (9) räägib (kohati liigagi) kuuldavalt, valdab korraga kolme keelt, lisaks commonile. Kuigi kivi pole maagiline, vigastab ta ka olevusi, kes pole haavatavad tavaliste relvadega, lisaks on tal veel üks võime. Puudutamisel omandab momentaalselt puudutaja emakeele, mida suudab samal tasemel rääkida. Kui Kivi oskab juba kolme erinevat keelt unustab ta koheselt ühe varasema keele. Näiteks haaravad Kivi vastavalt inimene, haldjas, inimene ja goblin, kui nüüd päkapikk Kivi puudutab, unustab Kivi ära haldja keele. Kivi tajub valgust oma pinnaga, kuid näeb halvasti, kuulmine on tal suurepärane, eriti, kui ta on asetatud kõvale pinnale. tunneb ka temperatuuri ja puudutusi. Kivil on täiesti talumatu iseloom, ta on mingil määral õel, ütleb, mis “sülg suhu toob”, väga temperamentne. Kivi suhtes peab (mängija) olema alati skeptiline, sest valetamine pole talle mingi probleem. Võib esitada nõudmisi stiilis “värvige mind siniseks”, nõuab pidevalt midagi ja keeldub aeg-ajalt koostööst. Lisaks ülalmainitule pole kivil mingeid võimeid, see käib talle endale sügavalt närvidele. Teda võib veenda, hästi mõjuvad vihjed maha jätmise või kaltsu sisse panekuga, mis on üks viisidest, kuidas teda natuke summutada. Talle ei meeldi pimedus ega vesi. Kivi oma minevikust eriti ei räägi, ainult oma eelmisest valdajast räägib vihaga, et viimane viskas ta “ilma mingi põhjuseta” alla, vahest sobival juhul võib tuua mõne näite minevikus aset leidnud juhtumistest, kivi võib neid ka ise välja mõelda. Ta lendas parajasti koos oma maagist peremehega, kes oli kivi mingitest varemetest leidnud, kui mehel üle viskas ja kivi alla saatis. Kukkumise hetkel oskab gnoomi, goblini ja inimese keelt.
Algul kostab kõrgelt pea kohalt, puude latvadestki kõrgemalt karjumise kaja. Röökimine ligineb, midagi rabistab läbi kuuseokste, ikka karjudes. Veidi eemal kostub maast sabin ja kostub hüüe: “Tõbras oled! Vat seda, pealegi ma ei tahtnudki sinuga koos olla! Mine tsiribiribimmi!” Kui üles vaadata võib veel näha kellegi tumedat varju üle metsa lendamas. Kujutan ette, et hobusel.
Teise päeva hommikul võivad tähelepanelikumad seiklejad märgata metsas liikumas jahimehi. Turi küla jahimeestel (Kaross ja Vidi) on lühikesed vibud ja vööl pussid. Nad on püüniseid üle vaatamas. On 30% võimalus, et meestel on kaasas püünispaeltesse jäänud jänes (juba tapetud). Riietatud on mehed nahast mantlitesse, mõlematel on pruunid juuksed ja lühike habe, mõlemad mehed on lüheldased, Vidi on lühem. Meestelt võib teada saada, et küla on lähedal ja et lõunaks peaksid seiklejad kohale jõudma. Kaross on natuke napakas ja kutsub endale külla, lubab ise ööseks koju tulla. Kui kaht meest peaks rünnatama, üritavad nad jalga lasta, kui see ei ole mingil juhul võimalik, hakkavad anuma. Nad oskavad kasutada ka oma vibusid. Kannavad kaasas toidumoona kaheks päevaks (igaks juhuks), veelähkreid, tuleriistu, ning väikest puuraiumise kirvest. Lõunaks peaksid seiklejad külla jõudma.
Turi küla
Turi on väike küla Hõbela jõe ääres, viimane suubub Assujärve. Puude vahelt hakkab eespool kõigepealt paistma rohkem taevast. Siis ilmuvad nähtavale paremal pool teed konutavad puuhurtsikud, mille rookatustel on lumelaike ja sammalt. Korstnatest tõuseb suitsu. Otse ees on üle Hõbela jõe ulatuv kivist sild. Küla on jõe Põhjakaldal. Külas on 5 perekonda. Iga maja juures on kooguga kaev ja kemmerg. Kunagi oli Turi küla suurem, kuid võimuvõitluse ajal kuivas küla kokku, alles on jäänud vaid mõned vana küla endiste asukate järeltulijad. Ümbritsevas metsas võib siiani näha kivist elamuvundamente. Külas sees on teede vahel raagus põõsad. Teest idapool on karjamaa, mis on hetkel tulvavee poolt üle ujutatud, kuna sillaalune on jää poolt ummistunud. Jõgi voolab sillast lõuna pool üle suure tee, tee on siiski läbitav. Talvel tegelesid talumehed varustuse parandamise, ja puuesemete valmistamisega, naised käsitööga.
ÄÄÄ
Tema sõitiski seiklejate ees. Tal tuleb igaaastaselt kokkusaamiselt oma vennaga “Kollase veeringu” kõrtsis, kus ta Lõunast saabuvaid varajasi kaupu toomas käis.
Kaart:
1.Vesiveski. Maja on lubjatud, kuid viimati väga ammu, akendel on klaasid ees. Uks on raske ja tammepuust. Majas elab mölder oma perega. Veski on hetkel halvas seisus, sest suurvesi on vesiratta ära lõhkunud. Veskitammist kohiseb vesi valjult üle ja harvad jäätükid kihutavad alla vahu sisse. Külalised ootavad all eeskojas, mölder Rikos on kodus, ta on mustade juustega ja vuntsidega mees, ei ole üldse matslik. Tal on naine Alna möldril on ka poeg. Kunagi kõige rikkam pere Turi külas. Mölder on autoriteet.
2.Metsa talu. Vidi elamu, naine on kodus (Ella). Nagu kõik ülejäänud majad on ka Vidi maja puust hurtsik. Vidi on jahimees. Vidil on kaks väikest tütart.
3.Saaluse talu. Karossi maja. Kaross tuleb esimene päev hilja õhtul, naine (Ilean) on nõus külalisi öömajale võtma, kui teatada, et Kaross saatis. Koduloomaks on vana ja haige koer. Toiduks soolaliha.
4.Lepa talu. Maja taga on suur lepp. Taluperemeheks on Ulvar, tal on naine Teresa, ja neli last (kolm poega). Peavad loomi: 3 lehma, härg ja mära. Küla kõige rikkam talu.
5.Saviaugu talu. Peremees on Jaan, perenaine Nade, viis last. Peab samuti loomi: 2 lehma, 3 lammast, ja täkk.
Rada, mis lääne poole suundub, viib kalurite külla, sama tee viib ka nõia juurde.
Mida teha saaks?
Võib külarahvale niisama tsirkust teha. Tasu lahketelt inimestelt lõunale kutsumise näol.
Võib pakkuda abi silla korda tegemisel. Tasu möldrilt, käsitöö, jahu.
Nõia juurde minna, talurahvas ise rääkima ei hakka, kuid kui raja või manajate kohta uurida, saab nõiast teada küll, tee kohta räägitakse ka, et Assujärve ääres on kaluriküla. Kui seiklejad kohe nõia juurde ei lähe saavad nad hiljem kõrtsist teada. Samuti saadetakse haavatud posija poole.
Esimene päev
Kaupmees Gustrani sõidab lahtise hobuvankriga talude vahet. Gustrani müüb savinõusid ja lastele savipiilusid ja ostab käsitöökaupu, et neid Talarasse vedada. Mehel on vankris saviesemeid, lõunast pärit kallist riiet kirstudes, tavalist kangast, ja talurahvalt ostetud puust asju. Gustranil on seljas pruun, küllaltki uhke, särk ja rohelised püksid. Mantel on seljas. Ka teisel mehel, kes vankril istub on mantel. Tema on II astme maag Ralvin NG HP 6, kes on palgatud kaupmeest kaitsma. Mees on spetsialist (enchantment/charm). Loitsud: Hypnotism, Sleep, Phantasmal force*, Armor, Spook*, Light* ja Wizard mark. Relvaks on tal pistodad. Kaupmehel HP5 on vankris pikk mõõk. Ta tuleb lõuna poolt. Ööbima jäävad Saviaugule. Järgmise päeva hommikul asuvad teele Põhja poole.
Teine päev
Külamehed (Ulvar poegadega, Kaross ja Jaan), proovivad silda korda teha (kui pole veel tehtud), raiuvad jääd. Nende üritus ebaõnnestub.
Nõia hütt
Nõia hütt asub pooleteise tunni tee kaugusel Turi külast. Kõik inimesed külas teavad teda. Nõiaga nad eriti tegemist ei tee, ainult mõnikord, kui keegi haigestub, saadetakse siia ravitseja järele, vastutasuks viiakse nõiale aeg-ajalt liha ja vajalikke esemeid. Maja on ehitatud suure puu kõrvale, ta on vana ja tundub mahajäetud. Puu tundub maja nagu embavat, hoolimata oma raagus olekust. Maja on samblaga hoolikalt tihendatud. Ruum ise on hämar, valgus pääseb sisse tahmunud klaasist aknaruutudest. Uks ja maja aken on ida suunas. Uksest tulles lööb vastu mingi kummaline taimede lõhn, suur ahi on voodi kõrval ukse vastas seina ääres. Voodi on kaetud nahkadega, loomanahku on ka maja seinal, need on kaetud kummaliste märkidega. Lõunaseinas asuval riiulil leiavad aset kõiksugu pudelid ja toosid pulbritega. Laetalad kannavad kuivanud taimi, krabisevad aeg ajalt justkui puudutaks neid mõni loom, ronk on seal mooril. Riiuli all on haokubud kuivamas. Luud on kenasti ukse taha pargitud, sisse tulles ei ole näha, kui aga uks sulgeda, siis küll.
Nõida rõõmustavad pärast pikka talve tulevad külalised kindlasti, ta “pollu pikka talvess, ketgid võõrsi inimess näin’. Vanassi ikk’ käisiva, kaugelta minu vaatama. Tulli tõbisida ja… Ei minu keegi meeless pea. Nüid ainu aldjarahhvass vahess näin’.” Mooril ongi igavaks läinud, haldjad tulevad tema juurest mõnikord nõu küsima, eriti just maagiliste toimingutega seoses. Vanaeit teab rohkem, kui enamus manajaid isegi haldjate hulgas. Ja võlujookidest teab ta kindlasti kõige rohkem.
Isikud
Esna
Klass: Nõid
HP 36 (+visa hing)
Align: N=
Turi küla lähedal metsas elav nõid. Külas kutsutakse teda mooriks. Ta on kole vana, kuid ta suudab oma eluiga vaid nõidadele endile teada olevate trikkidega pikendada, ta on vanem, kui ümbritsevate külade esmaasukad, kellega ta koos piirkonda saabus, teab ajalugu rääkida. Nõial on ronk.
***
Taustinfo
Tegevus leiab aset kevadel. Aeg on umbes sealmaal, kus lumi juba sulab ja kevadveed voolavad. Lume alt on juba mõned võsud välja sulanud ja maa on niiske ja märg, kuid lumi on suuremalt jaolt sulamata. Mets tilgub päikese käes, aeg ajalt kukuvad lumelahmakad puudelt maha. Päike on ere ja kevadine, pilvi on vähe, kuid õhk on siiski veel jahe. Hommikuti on lompidel jääkirmetis. Seiklejad veetsid talve Põhjapool Talara linnas ja asusid seoses talve möödumisega teele. Liigutud on juba päevi läbi vaikselt sulava metsa, vastu ei ole veel kedagi tulnud, sest aastaaeg on varajane ja kaupmehed ei ole veel sinnakanti jõudnud. Toidumoona jätkub veel umbes nädalaks, millest juttude järgi peaks piisama, sest tee peal olevat võimalik juurde hankida, tee põhjapoolset osa peetakse üsna turvaliseks. Kanti, kus rahvas parajasti viibib, Hallmägede ja Assujärve vahel, nimetatakse Aevallaks.
Metsatee
Tee on tavaline, sisse sõidetud, ühekordsed roopad, mudane aeg-ajalt ristuvad loomarajad, suvel kasutatakse kaubateena, talvel aga harva. Osaliselt kaetud lumega, kuid siiski selgesti eristatav. Enne seiklejaid on veel keegi vankriga samas suunas sõitnud, umbes nädal varem. Raja ääres on näha öiste peatuspaikade ammujahtunud tuleasemed. Liigutakse Lõuna poole. Ümbritsevad puud on peamiselt kuused, väga tihedalt nad ei kasva. Muuseas, tegu ei ole väga olulise kaubateega.
Esimene päev teel kulgeb ilma eriliste vahejuhtumiteta, teel on ühes kohas peale lõunat näha, et talvel teele langenud männipuu on tükeldatud ja jupid tee pealt ära tiritud. Seda tegi ees sõitva vankri omanik. Puu on kukkunud nii, et juured on maad natuke lahti rebinud, mänd on kasvanud luukere peale. Kolp on väljas, ribid ka natuke. Tee pealt laipa näha ei ole. Metallasjad on enamuses ära roostetanud, sorides võib leida ühe kuldkõrvarõnga millel on kaunistuseks allservas 3 sälku (2gp) ja ühe tumedaks oksüdeerunud kauni hõbesõle (1gp).
***
Luud kuuluvad Turi küla möldri esiisale Valnirile, kes oli kunagi ammu sealkandis tuntud ja tähtis mees. Pärast tema saladuslikku kadumist hakkas ümbruskonnal viltu minema, kuna puudus tugev juht, tekkis võimuvõitlus ning jaguneti kahte leeri, mis halvendas külade heaolu, paljud lahkusid lõpuks. Turi küla mölder Rikos kannab täpselt samasugust kõrvarõngast nagu laibal. Valniri tappis kakluse käigus metsas keegi unustusehõlma vajunud isik, kes oli kade Valniri peale. Kui keegi külaelanikest kõrvarõngast märkab, saab mölder sellest varsti teada. Rikos sai oma kõrvarõnga isalt, kes oli selle lapsena pärast isa kadumist teelt koos tüki kõrvaga leidnud. Ta tahab kindlasti teada, kust see pärit on, ning seda ka oma viimaste rahade eest ära osta. pakub kuni 50 SP. Kui kaks rõngast on ühe inimese küljes, saab kandja neid kandes +2 Cha, maksimum 19. Eraldi kõrvarõngad maagilised ei ole. Rõngad olid Valnirile kingituseks sõbralikult võlurilt, kes soovis, et küla valitseks mõjukas inimene. Rikos rõngaste võimet ei tea, seega on võimalik ka tema oma ära osta, kuid seda juba väga kõrge hinnaga.
***
Õhtul kukub laagrikoha juurde Kivi. Ta on unikaalne asi, esiteks on ta purustamatu, mitte mingil viisil ei ole võimalik teda vigastada. Ta on rusikast pisut väiksem ning ühelt küljelt lohukesega, must-hallid laigud. Intelligentne, (9) räägib (kohati liigagi) kuuldavalt, valdab korraga kolme keelt, lisaks commonile. Kuigi kivi pole maagiline, vigastab ta ka olevusi, kes pole haavatavad tavaliste relvadega, lisaks on tal veel üks võime. Puudutamisel omandab momentaalselt puudutaja emakeele, mida suudab samal tasemel rääkida. Kui Kivi oskab juba kolme erinevat keelt unustab ta koheselt ühe varasema keele. Näiteks haaravad Kivi vastavalt inimene, haldjas, inimene ja goblin, kui nüüd päkapikk Kivi puudutab, unustab Kivi ära haldja keele. Kivi tajub valgust oma pinnaga, kuid näeb halvasti, kuulmine on tal suurepärane, eriti, kui ta on asetatud kõvale pinnale. tunneb ka temperatuuri ja puudutusi. Kivil on täiesti talumatu iseloom, ta on mingil määral õel, ütleb, mis “sülg suhu toob”, väga temperamentne. Kivi suhtes peab (mängija) olema alati skeptiline, sest valetamine pole talle mingi probleem. Võib esitada nõudmisi stiilis “värvige mind siniseks”, nõuab pidevalt midagi ja keeldub aeg-ajalt koostööst. Lisaks ülalmainitule pole kivil mingeid võimeid, see käib talle endale sügavalt närvidele. Teda võib veenda, hästi mõjuvad vihjed maha jätmise või kaltsu sisse panekuga, mis on üks viisidest, kuidas teda natuke summutada. Talle ei meeldi pimedus ega vesi. Kivi oma minevikust eriti ei räägi, ainult oma eelmisest valdajast räägib vihaga, et viimane viskas ta “ilma mingi põhjuseta” alla, vahest sobival juhul võib tuua mõne näite minevikus aset leidnud juhtumistest, kivi võib neid ka ise välja mõelda. Ta lendas parajasti koos oma maagist peremehega, kes oli kivi mingitest varemetest leidnud, kui mehel üle viskas ja kivi alla saatis. Kukkumise hetkel oskab gnoomi, goblini ja inimese keelt.
Algul kostab kõrgelt pea kohalt, puude latvadestki kõrgemalt karjumise kaja. Röökimine ligineb, midagi rabistab läbi kuuseokste, ikka karjudes. Veidi eemal kostub maast sabin ja kostub hüüe: “Tõbras oled! Vat seda, pealegi ma ei tahtnudki sinuga koos olla! Mine tsiribiribimmi!” Kui üles vaadata võib veel näha kellegi tumedat varju üle metsa lendamas. Kujutan ette, et hobusel.
Teise päeva hommikul võivad tähelepanelikumad seiklejad märgata metsas liikumas jahimehi. Turi küla jahimeestel (Kaross ja Vidi) on lühikesed vibud ja vööl pussid. Nad on püüniseid üle vaatamas. On 30% võimalus, et meestel on kaasas püünispaeltesse jäänud jänes (juba tapetud). Riietatud on mehed nahast mantlitesse, mõlematel on pruunid juuksed ja lühike habe, mõlemad mehed on lüheldased, Vidi on lühem. Meestelt võib teada saada, et küla on lähedal ja et lõunaks peaksid seiklejad kohale jõudma. Kaross on natuke napakas ja kutsub endale külla, lubab ise ööseks koju tulla. Kui kaht meest peaks rünnatama, üritavad nad jalga lasta, kui see ei ole mingil juhul võimalik, hakkavad anuma. Nad oskavad kasutada ka oma vibusid. Kannavad kaasas toidumoona kaheks päevaks (igaks juhuks), veelähkreid, tuleriistu, ning väikest puuraiumise kirvest. Lõunaks peaksid seiklejad külla jõudma.
Turi küla
Turi on väike küla Hõbela jõe ääres, viimane suubub Assujärve. Puude vahelt hakkab eespool kõigepealt paistma rohkem taevast. Siis ilmuvad nähtavale paremal pool teed konutavad puuhurtsikud, mille rookatustel on lumelaike ja sammalt. Korstnatest tõuseb suitsu. Otse ees on üle Hõbela jõe ulatuv kivist sild. Küla on jõe Põhjakaldal. Külas on 5 perekonda. Iga maja juures on kooguga kaev ja kemmerg. Kunagi oli Turi küla suurem, kuid võimuvõitluse ajal kuivas küla kokku, alles on jäänud vaid mõned vana küla endiste asukate järeltulijad. Ümbritsevas metsas võib siiani näha kivist elamuvundamente. Külas sees on teede vahel raagus põõsad. Teest idapool on karjamaa, mis on hetkel tulvavee poolt üle ujutatud, kuna sillaalune on jää poolt ummistunud. Jõgi voolab sillast lõuna pool üle suure tee, tee on siiski läbitav. Talvel tegelesid talumehed varustuse parandamise, ja puuesemete valmistamisega, naised käsitööga.
ÄÄÄ
Tema sõitiski seiklejate ees. Tal tuleb igaaastaselt kokkusaamiselt oma vennaga “Kollase veeringu” kõrtsis, kus ta Lõunast saabuvaid varajasi kaupu toomas käis.
Kaart:
1.Vesiveski. Maja on lubjatud, kuid viimati väga ammu, akendel on klaasid ees. Uks on raske ja tammepuust. Majas elab mölder oma perega. Veski on hetkel halvas seisus, sest suurvesi on vesiratta ära lõhkunud. Veskitammist kohiseb vesi valjult üle ja harvad jäätükid kihutavad alla vahu sisse. Külalised ootavad all eeskojas, mölder Rikos on kodus, ta on mustade juustega ja vuntsidega mees, ei ole üldse matslik. Tal on naine Alna möldril on ka poeg. Kunagi kõige rikkam pere Turi külas. Mölder on autoriteet.
2.Metsa talu. Vidi elamu, naine on kodus (Ella). Nagu kõik ülejäänud majad on ka Vidi maja puust hurtsik. Vidi on jahimees. Vidil on kaks väikest tütart.
3.Saaluse talu. Karossi maja. Kaross tuleb esimene päev hilja õhtul, naine (Ilean) on nõus külalisi öömajale võtma, kui teatada, et Kaross saatis. Koduloomaks on vana ja haige koer. Toiduks soolaliha.
4.Lepa talu. Maja taga on suur lepp. Taluperemeheks on Ulvar, tal on naine Teresa, ja neli last (kolm poega). Peavad loomi: 3 lehma, härg ja mära. Küla kõige rikkam talu.
5.Saviaugu talu. Peremees on Jaan, perenaine Nade, viis last. Peab samuti loomi: 2 lehma, 3 lammast, ja täkk.
Rada, mis lääne poole suundub, viib kalurite külla, sama tee viib ka nõia juurde.
Mida teha saaks?
Võib külarahvale niisama tsirkust teha. Tasu lahketelt inimestelt lõunale kutsumise näol.
Võib pakkuda abi silla korda tegemisel. Tasu möldrilt, käsitöö, jahu.
Nõia juurde minna, talurahvas ise rääkima ei hakka, kuid kui raja või manajate kohta uurida, saab nõiast teada küll, tee kohta räägitakse ka, et Assujärve ääres on kaluriküla. Kui seiklejad kohe nõia juurde ei lähe saavad nad hiljem kõrtsist teada. Samuti saadetakse haavatud posija poole.
Esimene päev
Kaupmees Gustrani sõidab lahtise hobuvankriga talude vahet. Gustrani müüb savinõusid ja lastele savipiilusid ja ostab käsitöökaupu, et neid Talarasse vedada. Mehel on vankris saviesemeid, lõunast pärit kallist riiet kirstudes, tavalist kangast, ja talurahvalt ostetud puust asju. Gustranil on seljas pruun, küllaltki uhke, särk ja rohelised püksid. Mantel on seljas. Ka teisel mehel, kes vankril istub on mantel. Tema on II astme maag Ralvin NG HP 6, kes on palgatud kaupmeest kaitsma. Mees on spetsialist (enchantment/charm). Loitsud: Hypnotism, Sleep, Phantasmal force*, Armor, Spook*, Light* ja Wizard mark. Relvaks on tal pistodad. Kaupmehel HP5 on vankris pikk mõõk. Ta tuleb lõuna poolt. Ööbima jäävad Saviaugule. Järgmise päeva hommikul asuvad teele Põhja poole.
Teine päev
Külamehed (Ulvar poegadega, Kaross ja Jaan), proovivad silda korda teha (kui pole veel tehtud), raiuvad jääd. Nende üritus ebaõnnestub.
Nõia hütt
Nõia hütt asub pooleteise tunni tee kaugusel Turi külast. Kõik inimesed külas teavad teda. Nõiaga nad eriti tegemist ei tee, ainult mõnikord, kui keegi haigestub, saadetakse siia ravitseja järele, vastutasuks viiakse nõiale aeg-ajalt liha ja vajalikke esemeid. Maja on ehitatud suure puu kõrvale, ta on vana ja tundub mahajäetud. Puu tundub maja nagu embavat, hoolimata oma raagus olekust. Maja on samblaga hoolikalt tihendatud. Ruum ise on hämar, valgus pääseb sisse tahmunud klaasist aknaruutudest. Uks ja maja aken on ida suunas. Uksest tulles lööb vastu mingi kummaline taimede lõhn, suur ahi on voodi kõrval ukse vastas seina ääres. Voodi on kaetud nahkadega, loomanahku on ka maja seinal, need on kaetud kummaliste märkidega. Lõunaseinas asuval riiulil leiavad aset kõiksugu pudelid ja toosid pulbritega. Laetalad kannavad kuivanud taimi, krabisevad aeg ajalt justkui puudutaks neid mõni loom, ronk on seal mooril. Riiuli all on haokubud kuivamas. Luud on kenasti ukse taha pargitud, sisse tulles ei ole näha, kui aga uks sulgeda, siis küll.
Nõida rõõmustavad pärast pikka talve tulevad külalised kindlasti, ta “pollu pikka talvess, ketgid võõrsi inimess näin’. Vanassi ikk’ käisiva, kaugelta minu vaatama. Tulli tõbisida ja… Ei minu keegi meeless pea. Nüid ainu aldjarahhvass vahess näin’.” Mooril ongi igavaks läinud, haldjad tulevad tema juurest mõnikord nõu küsima, eriti just maagiliste toimingutega seoses. Vanaeit teab rohkem, kui enamus manajaid isegi haldjate hulgas. Ja võlujookidest teab ta kindlasti kõige rohkem.
Isikud
Esna
Klass: Nõid
HP 36 (+visa hing)
Align: N=
Turi küla lähedal metsas elav nõid. Külas kutsutakse teda mooriks. Ta on kole vana, kuid ta suudab oma eluiga vaid nõidadele endile teada olevate trikkidega pikendada, ta on vanem, kui ümbritsevate külade esmaasukad, kellega ta koos piirkonda saabus, teab ajalugu rääkida. Nõial on ronk.