Asustatud saar 2
Postitatud: 20:56 26. Apr 2009Olles ära vaadanud "Asustatud saar 2", olen lõpuks aru saanud, mida venelased taotlevad. Nad on loonud täiesti uue žanri - Hollywoodi sitt Vene moodi.
Žanri põhitunnusteks on peale kõige muu kohustusliku (mõttetu(-d) tibin(-ad), ebaloomulikult palju rupskeid, öökimaajav paatoslikus, C (või D, või E, või F) kategooria filmidele omased läbimõtlemata ja ebaloogilised lahingustseenid) veel stalinistlikult sügavad ja ebaloomulikud hääletämbrid ning (mis eriti häirib) komediaalne osa ka kõige lootustandvamate filmide juures. Võtame näiteks filmi "Mama". Või "Rood". Või siis noh... seesamunegi (kus mindi keset Siberi ürgsoid olevasse punkrisse keemiarelva jäänuseid likvideerima). Kõikjal üritab peamine kõrvaltegelane võtta koomilist positsiooni. (Selline "Ladna-Naši" tüüpi tegelane. Ehk siis sisemiselt tegelikult tüüpiline pätt, kelle tegelaskuju tõusis venelaste iidolitaevasse 90.-te keskel.) Umbes nagu vaataks kehvalt tehtud Kaug-Ida draamat, kus talupojakultuurile omane vajadus klouni järele igast kaadrist vastu karjub. Peaaegu nagu commedia dell`arte, ainult et ilma huumorita.
Või teine iseloomulik tunnus. Peategelasel on mingi meeletu kihu pilduda vaimukaid repliike, nagu ilma viimaseta ei liiguks film edasi. Jällegi väga iseloomulik ka nätieks sellisele filmile nagu "Jaht piraajale".
"Asustatud saar 2". Selle esimest osa vaatamas ei käinud, aga pole ka midagi lahti, sest filmi alul tehakse umbes viieminutiline sissejuhatus eelnevatesse sündmustesse; seega kaduma ei lähe midagi. Raamatut lugesin väga ammu, kõike päris täpselt ei mäleta, aga vist oli pool filmi välja mõeldud stsenaristide poolt, mitte Vendade adaptsioon. Peaks lõpu samuti üle lugema, sest (võibolla eksin, aga) tundus, et tegeletakse autoritarismi ja šovinismi rehabiliteerimisega (elik siis tänapäeva Venemaa poliitika õigustamisega - päris viimastes kaadrites Mak Simi ja Ränduri vahelise kahevõitluse "vaimukates ja äärmiselt loogilistes" repliikides).
Oh jah. Aga vähemasti visuaalne pool oli hästi tehtud, kuigi režisööri töö stsenaariumist filmi tegemisel jäi poolikuks.
Žanri põhitunnusteks on peale kõige muu kohustusliku (mõttetu(-d) tibin(-ad), ebaloomulikult palju rupskeid, öökimaajav paatoslikus, C (või D, või E, või F) kategooria filmidele omased läbimõtlemata ja ebaloogilised lahingustseenid) veel stalinistlikult sügavad ja ebaloomulikud hääletämbrid ning (mis eriti häirib) komediaalne osa ka kõige lootustandvamate filmide juures. Võtame näiteks filmi "Mama". Või "Rood". Või siis noh... seesamunegi (kus mindi keset Siberi ürgsoid olevasse punkrisse keemiarelva jäänuseid likvideerima). Kõikjal üritab peamine kõrvaltegelane võtta koomilist positsiooni. (Selline "Ladna-Naši" tüüpi tegelane. Ehk siis sisemiselt tegelikult tüüpiline pätt, kelle tegelaskuju tõusis venelaste iidolitaevasse 90.-te keskel.) Umbes nagu vaataks kehvalt tehtud Kaug-Ida draamat, kus talupojakultuurile omane vajadus klouni järele igast kaadrist vastu karjub. Peaaegu nagu commedia dell`arte, ainult et ilma huumorita.
Või teine iseloomulik tunnus. Peategelasel on mingi meeletu kihu pilduda vaimukaid repliike, nagu ilma viimaseta ei liiguks film edasi. Jällegi väga iseloomulik ka nätieks sellisele filmile nagu "Jaht piraajale".
"Asustatud saar 2". Selle esimest osa vaatamas ei käinud, aga pole ka midagi lahti, sest filmi alul tehakse umbes viieminutiline sissejuhatus eelnevatesse sündmustesse; seega kaduma ei lähe midagi. Raamatut lugesin väga ammu, kõike päris täpselt ei mäleta, aga vist oli pool filmi välja mõeldud stsenaristide poolt, mitte Vendade adaptsioon. Peaks lõpu samuti üle lugema, sest (võibolla eksin, aga) tundus, et tegeletakse autoritarismi ja šovinismi rehabiliteerimisega (elik siis tänapäeva Venemaa poliitika õigustamisega - päris viimastes kaadrites Mak Simi ja Ränduri vahelise kahevõitluse "vaimukates ja äärmiselt loogilistes" repliikides).
Oh jah. Aga vähemasti visuaalne pool oli hästi tehtud, kuigi režisööri töö stsenaariumist filmi tegemisel jäi poolikuks.