Dragon.ee foorum

Terekest.

Kuna võtan osa mustast märtsist, siis mõtlesin, et võiks oma aega targasti kasutada ja midagi uut ja millegipärast ulmevaldkonda kihama pannut lugeda. Kohe tuli meelde ka dragon.ee, kui erinevate ulmejõrmide kogunemispaik ja mõtlesin, et äkki keegi teab ja viitsib midagi soovitada.

Kategooriad, mis huvitavad on
1) enam-vähem teadaolevatele füüsikaseadustele vastav tehnoloogia, mis võiks olla mõistliku pikkusega füüsikavõhikutele lahti seletatud, kui asi on maailmakirjelduse ja narratiivi jaoks oluline.
2) ühiskondade sotsiaalne struktuur, mis on kas teaduse või muu mõjutaja sunnil praegustest piisavalt erinev.
3) virtuaalreaalsus võib eksisteerida, aga ei pea.
4) pulpstiilis aktsioon võib samuti olemas olla, aga võib olla ka rohkem filosoofiline meditatsioon sellest, mis inimliigiga võib juhtuda.
5) lähitulevik, kaugem tulevik, düstoopiad, human condition.
6) selle faktori olemasolu, miks ta ulmevaldkonna on kihama pannud (aga spoilereid väga ei tahaks )

Eelnevalt on istunud Siim Veskimees, Dan Simmons, William Gibson, Isaac Asimov, Philip K. Dick jne.

Parimat

Düstoopiatest:
Stanislaw Lem: Memoirs Found in Bathtub.
Helleri Catch 22 ka, aga too vbl on liiga vähe ulme sulle.

Kurt Vonnegut, "Kassikangas".

oo, mul on just "catch 22" pooleli ja ma olen ilgelt vaimustuses. meenutab natuke Vonneguti, aga põhiline emotsioon lugedes on see, et vahepeal peab raamatu käest panema, et naerda saaks, ja siis tuleb nutt peale.

kunagi mulle väga meeldis Orson Scott Cardi "Enderi mäng", sellest peaks varsti vist film valmima.

Ray Bradbury "Marsi kroonikaid" ma ei ole lugenud, aga tal on mitmeid põnevaid samateemalisi lühijutte.

viimane suht puhas kosmoseulme mida mina lugesin oli Alfred Besteri "Tiiger! Tiiger!" (inglise keeles pealkiri ka "The Stars My Destination"), see mulle üldkokkuvõttes sügavat muljet ei jätnud, aga seal oli mõningaid häid momente ja ma saan aru et 50ndatel ilmudes lõi see laineid.

aga üldiselt teglen ma praegu Firefly ülevaatamisega ja see on vaieldamatult mu kõige lemmikum kosmoseseikluslugu.

Minu sümpaatia kuulub ikka Asimovile. Nii asum kui ka robotid.

Võimalik, et oled lugenud, mulle meeldis väga

1. Füüsika/tehnoloogia temaatikat peaaegu ei puuduta
2. Sotsiaalne struktuur teaduse ja muude mõjutajate tõttu väga erinev
3. virtuaalreaalsust pole
4. Rohkem filosoofiline
5. Tegevusaeg on kauge tulevik, raamatus endas ei mainita täpselt kui kauge, aga tänapäevast räägitakse kui kaugest minevikust, autor ise on maininud, et ise kujutas ette 25. sajandit.
6. Kihama ei ole pannud mitte ainult ulme ringkonnad vaid kõik ringkonnad. Põhjus: müstiline, filosoofiline, intellektuaalne, omapärane, ilus.

Hermann Hesse, Klaaspärlimäng

Minu lemmik Eesti kirjanik

Tänud vastuste eest, tegelikult ma unustasin lisada või välja tuua, et huvitaks just viimase kümnendi jooksul ulmevaldkondi vapustanud teosed. Aga klassikud on samuti heaks meeldetuletuseks, et on veel, mida lugeda

Kas viimasel kümnendil ulme kuidagi surnud polegi?

Huvitav tõesti mis need viimase aja ulme klassikad on. Eesti piires kindlasti Leo Kunnase triloogia.

Aga üldiselt on need vanad klassikud (lähi)tuleviku ennustamisega tihti rappa pannud. Asimovi esimesed novellid hakkavad juba vaikselt "pahaks" minema, kuid veel mitte. I Robot-is oli vist robotite tehnoloogias läbimurde teinud teadlane oma kooli lõpetanud umbes praegusel ajal .

http://www.youtube.com/watch?v=B1BdQcJ2ZYY

mulle tundub et viimased kaks aastakümmet on siuke fäntäsi-laine igal pool raamatute ja filmimaailmas.
ja no kui vapustustest rääkida, siis twilight raputab siiamaani...

Mulle jättis päris sügava mulje Charles Strossi "Accelerando". See pole romaan, vaid sisaldab üksteisega vägagi seotud novelle/lühivorme. Tartu keskraamatukogus on teda nii eesti kui inglise keeles. Ja sealt leiab nii üht kui teist sinu soovitud kriteeriumitest.