Oo õud
Postitatud: 1:57 15. Jaan 2004
Siis pidi raamat väga huvitav olema.Leht 1 koguhulgast 1
Postitatud: 1:57 15. Jaan 2004Postitatud: 8:17 15. Jaan 2004Sa olid siis küll väga sügavalt raamatu uurimisse süvenenud. Siis pidi raamat väga huvitav olema.
Siis pidi raamat väga huvitav olema.Postitatud: 10:18 15. Jaan 2004Postitatud: 16:01 15. Jaan 2004Postitatud: 20:24 4. Nov 2005
mul juhtub tavaliset seda siis kui körvaklapid peas ja siis keegi koputab ölale vms ja siis on naq ... jõnx läbi terve keha "mönna"
ja ükskord oli nii et sugulne pidi mind üles ajama ja siis ta ajasgi...ködistas mu nina ja siis ärkasin ka vöpadades üles
Postitatud: 3:13 5. Nov 2005Mnjah.
Oli viimasel mängul siis selline lugu (täiesti OG - mina olin GM ja igasugu IGni oli veel päev aega):
Olesklesime Buboga saunas - sihuke pisike ja hämar paigake - ja kottpime, kui tuli ära lasta. Ajasime niisama juttu, laulsime ja mängisime valge zomparimaskiga. Sihuke ilus vidin oli - miskist lateksist. Äkitsi avastasime, et see tõbrik helendab ju pimedas. Nonii, tegime siis nalja - lasime tuled ära. Oli kergelt õudne küll - ja hästi sürr - helendav nägu pimeduses hõljumas, midagi ei näe. Teadsin muidugi, et Bubo lihtsalt mängib sellega.
Ja äkki ütleb Bubo vägagi kohkunud häälega:
Eee....kuule... mis toimub?
Ma võpatasin juba selle peale. (Ja ei, mul ei ole nõrgad närvid.)
Ta jätkas:
Ma nagu... see ripub ise....
Mina: WTF???
Bupsik: Ma ei hoia seda.... see ripub ise.
Ma olin hüppega püsti ja ajasin värisevate kätega tükk aega lülitit taga. Kui ma tule põlema sain, oli muidugi pingi peal ilmsüütu näoga Bubo ja tema käes mask.
Tulemus: Ma segiläbi klohmisin ja kõditasin Bupsikut. Korralikult.
Moraal: liiga palju Call of Cthulhu larpi, head rollimängu ja Bupsikut mõjub teie närvikavale.
Oli viimasel mängul siis selline lugu (täiesti OG - mina olin GM ja igasugu IGni oli veel päev aega):
Olesklesime Buboga saunas - sihuke pisike ja hämar paigake - ja kottpime, kui tuli ära lasta. Ajasime niisama juttu, laulsime ja mängisime valge zomparimaskiga. Sihuke ilus vidin oli - miskist lateksist. Äkitsi avastasime, et see tõbrik helendab ju pimedas. Nonii, tegime siis nalja - lasime tuled ära. Oli kergelt õudne küll - ja hästi sürr - helendav nägu pimeduses hõljumas, midagi ei näe. Teadsin muidugi, et Bubo lihtsalt mängib sellega.
Ja äkki ütleb Bubo vägagi kohkunud häälega:
Eee....kuule... mis toimub?
Ma võpatasin juba selle peale. (Ja ei, mul ei ole nõrgad närvid.)
Ta jätkas:
Ma nagu... see ripub ise....
Mina: WTF???
Bupsik: Ma ei hoia seda.... see ripub ise.
Ma olin hüppega püsti ja ajasin värisevate kätega tükk aega lülitit taga. Kui ma tule põlema sain, oli muidugi pingi peal ilmsüütu näoga Bubo ja tema käes mask.
Tulemus: Ma segiläbi klohmisin ja kõditasin Bupsikut. Korralikult.
Moraal: liiga palju Call of Cthulhu larpi, head rollimängu ja Bupsikut mõjub teie närvikavale.
Postitatud: 12:22 5. Nov 2005Postitatud: 13:41 5. Nov 2005oh jah need on lahedad kogemused 
isegi olen paar oma tuttavat poolsurnuks niimoodi ehmatanud
mul lihtsalt vahel veab ja nad ei kuule mind lähenemas...
isegi olen paar oma tuttavat poolsurnuks niimoodi ehmatanud
mul lihtsalt vahel veab ja nad ei kuule mind lähenemas...