Dragon.ee foorum

..

Mesilased & herilased, pikk jutt, aga olen juba tunduvalt arenenud. Suudan neid isegi tappa ja eemale lükata juba teatud tingimustel.

Kitsad ja pimedad kohad tekitavad minus paanikat. Mitte et ma pimedust kardaksin, aga sellised kohad lihtsalt tekitavad elusalt maetud tunde... Kõrgusi ma ka eriti ei fänna, kuid samas kartmiseks oleks seda palju nimetada.

ämblikud. ma tean, et nad on head ja kasulikud ja kardavad mind, aga kui mõnda näen ronin ikka karjudes tooli otsa. (seda muidugi juhul kui nad on põrandal.)

pisikesed ilma akendeta ruumid. eriti kui nad umbsed on. umbsed ruumid soodustavad mul ka minestamist.

pidevad mõnesekundiliste vahedega helid (näiteks kui pliit soojeneb ja hakkab tiksuma) ja järsud helitugevuse muutused (näiteks nagu mõned Ruja lood)/äkilised tugevad helid (koolikell jms.). esimesed kaks meenutavad mulle mingit vana hallukat, mis mul kord kõrge palavikuga oli. ma lähen meeletult närviliseks ja rahustuks ja hirm hakkab.

veel on mul nõudepesufoobia. aga ma olen endast üle.

Mina kardan kohutavalt kõrgepinget. Kõrgepingeliini all kõndimine nõuab mult märkimisväärset jõupingust. Ma lausa tunnen füüsiliselt, kuidas seal sees see meeletu energia, mis mind hetkega tapaks, võbeleb ja võngub..uuhuhu
Samamoodi, aga nõrgemalt, mõjub mulle suruõhk. (või siis muu gaas, vedelik jne, kõik mis on tugeva rõhu all).

Mõnikord kardan kõrgust, mõnikord jälle mitte. See oleneb olukorrast, siiani pole veel aru saanud, miks...